Õigusnormi spetsiifilised tunnused: 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab autoritaarset iseloomu. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. (õiguskaitseorganite süsteem: politsei, prokuratuur, kohus) 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle
...................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS..........................................
· ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist
8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid;
vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat isa etendab lahendaja suva. 2) Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgmine kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest erisustest. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvest konkreetse situatsiooni kordumatust. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad moraalinormid,
mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi) Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg); - Sanktsioon – näitab riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni-nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul (näitab karistust) “Kui laps puudub, siis vanem peab teavitama kooli” H-D struktuur: H- laps puudub D- vanem peab teavitama Hüpotees Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse:
· Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
Teisalt on õigus aga majanduse peegeldus, kuna majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses. Kõik tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. Küsimused lk.60. "Õigusnormid ja õigussüsteem": 1.Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, idiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 2.Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalse reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu iga kord uus otsus, võrdse kohtlemise põhimõte ei ole tagatud.
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused; Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 90. Genotsiid Rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi
teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone
...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul * Jagatakse rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi
funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ·ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur ·Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
Sotsioloogne-on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid. Loomuõ- on rajatud õiguse,eetika,õigluse tiheda seose tunnustamisele. 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist ,indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 16. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Indiv.eeliseks on et ta võimaldab lahendada probleemi arvestades situatsiooni ja isiku eripära,puuduseks on et tuleb läbi töötada lõpmata palju situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus.puuduvad yhekordsed lahendid. Norm-puudus,see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.inimeste käitumist korraldatakse yldise reegli abil. 17. Milline norm on sotsiaalne norm
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
2. Normatiivne reguleerimine. Selle puhul korraldatakse inimese käitumine üldise reegli abil. Siin määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest. Ei arvestata individuaalseid erinevusi ning see on normatiivse reguleerimise puuduseks. Selle puuduse kõrval on ka eeliseid: loob stabiilsuse, vähendab juhuse mõju, ei arvestata situatsiooni eripära, vähendab ka otsustaja suva osa otsuse tegemisel. Tänapäeva praktikas on püütud ühendada individuaalse ja normatiivse reguleerimise positiivseid omadusi, nii näiteks kehtestatakse teatud norm, kuid antakse võimalus kasutada individuaalset reguleerimist. Näiteks: kriminaalne reguleerimine teatud
moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et
liigitunnused: ta on inimeste käitumise reegel ta on üldise iseloomuga reegel tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla niisugune õigusnorm, nagu seda eeldatakse õigusriigilt. (kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus. Funktsioonid: *suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Nii on võimalik juriidiliselt kaaluda, mis on õige ja mis on väär. *normiga nõutud käitumismalli sanktsiooniks on sageli sund:normi rikkujat ähvardatakse halvaga. Muuseas on sotsiaalset survet peetud üheks mõjuriks, mis ühtlustab inimeste käitumist.
Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.
Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur.
korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3 Määratluse astme järgi Konkreetsuse astme järgi Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi
· ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused 9 · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm: Kui (hüpotees), siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Sest vajaiku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: · tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud. See kehtestatakse riigi poolt kindlas korras selleks pädeva institutsiooni poolt ning tagatase riigi sunniga. 6. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond,riik,kollektiiv) 7. Õigusnormi loogiline struktuur seisneb selles, et kuna õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis peab adressaadini jõudma tema teadvuse kaudu, siis peab see käitumisreegel
Juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, võib nimetada käsitlust, mille põhipostulaadiks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õigusnormid luuakse inimese poolt ning selliselt loodud õigust nimetatakse ka positiivseks õiguseks. Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Normatiivse kontseptsiooni kõrval esineb õigusteaduses ka teisi kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole ainult riigi kehtestatud normid. Neist väärivad siinkohal äramärkimist eelkõige nn õiguse sotsioloogiline ja loomuõiguslik kontseptsioon. 3.2. Sotsioloogiline käsitlus Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust
käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1.Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. (HÜPOTEES – määrab aja, koha ja subjekti) 2.Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine) (DISPOSITSIOON – näitab kuidas peab käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul) 3.Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel (SANKTSIOON – mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele
näiteks mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted. Oluline on süsteemi organiseeritus ehk korrastatuse aste. Eeldab süsteemi arengut, kõrgemale astmele jõudmine tähendab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. ,,Sein" ja ,,sollen" (olema ja pidama) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused
õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid.
Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Normatiivne reguleerimine Inimeste käitumist korraldatakse üldiste reeglite abil. Kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks. Puuduseks see, et ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. // Individuaalne reguleerimine Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil
konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
