Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi te
instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia. Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533, mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma. Osad: I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades.
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja
kirjalik, ilmalik, reguleeris omavalitsust ning kodanike õigusi (partsipatoorsus). Kuigi selle sisu oli konservatiivne ja teda ei muudetud üldiselt palju, võib seda iseloomustada ka arenguvõimelisus, kuna eksisteeris nt bursprake institutsioon. Bursprake kujutas endast omavalitsuse määrust, õigusakti, mida loeti avalikult ette linnaelanikele. Nii levis õigus kõikidele linnaelanikele ning samuti toimus Lübecki õiguse publitseerimine. 4. Lüübeki õiguse Tallinna koodeks 4.1. Linnaõiguse annetamine Tallinna linnale Enne Lübecki linnaõiguse saamist ei teata Tallinnas kehtinud õigust. Tallinnale annetas Lübecki linnaõiguse 15.05.1248 Taani kuningas Erik Adraraha, kes annab 1 Tegelikult ei ole sugugi kindel, kas Riia linnaõigus on arenenud Magdeburgi linnaõiguse baasil. Tiina Kala on jõudnud sellise arusaamani, kuid teised uurijad leiavad, et Riia linnaõigus tugineb Hamburgi linnaõigusele.
o Koostati 533 o I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst. o Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
LEX SALICA (“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis. 7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst. Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaõiguse taastamine.Babüloonia – hammurabi koodeks. Rooma – 12 tahvli seadusHeebre a õiguse allikas – vana testament.Üks eesti õiguse tüvitekste on balti eraseadus. 8. Heebrea ja juudi õiguse eristamine. Heebrea õiguse ajalooline areng.Eristada tuleb juutide enda loodud õigust (jüdisches recht) ja kellegi teise poolt juutide kohta antud õigust (judenrecht)Heebrea õiguses 2 suurt perioodi. 1.algusaegadest kuni talmudi koostamiseni (600/650) 2.talmudi koostamisestkaasajani (1040) (juudi õiguse kirjutised)Ajalooline areng – 1
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peami
paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreet
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille t
Hinnangud heebrea ja Vana-Ida teiste õiguste seoste kohta on erinevad, eriti puudutab see Babüloonia kiilkirja õigust. Enne 20. saj. valitses arvamus, et heebrea õigus on ainulaadne, teistest õigustest mõjutamata, sest tegemist on juutidele jumalast otse antud õigusega. Pärast Hammurabi koodeksi avastamist 20. saj. algul kujunes seisukoht, et see seadustik on mõjutanud heebrea õigust oluliselt: 1. seal on palju sarnaseid sätteid 2. Hammurabi koodeks on vanem, tekkides üle 300 aasta enne kui Mooses Siinai mäel jumalalt oma seadused sai. Kaasajal seletatakse kokkulangevusi pigem sellega, et mõlemad kuuluvad Vana-Ida kultuuripiirkonda, samas eitatakse otseseid tugevaid mõjutusi. 2.3.2. Talmud Talmud (hbr. õppimine) - juutide majanduslikku, religioosset ja õiguslikku tegevust reguleerivate eeskirjade ulatuslik kogum pärast VT aega. Tekkelugu Vajadus oli tingitud asjaolust, et VT oli muutunud kaanoniks, pühaks ning seega
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju l
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemu
oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti.
mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik) Corpus Iuris Civilis (CIC) koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt, kuid see polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Tegemist on õigusajaloo ilmselt kõige tähelepanuväärsema kodifikatsiooniga, mis polegi koodeks selle sõna traditsioonilises tähenduses. Justinianusel ei loonud täiesti uut seadustekogu, CIC kujutas endast varasemate keisriseaduste inkorporeeritud normistikku, mille hulka kuulusid ka koodeksid. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine.............................
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu,
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Ca
olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit
loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või
17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22. Successio singularis – üksik (õigus)järglus succesio universalis – üldine (õigus)järglus 4 23. Edicta repentina – ootamatud ediktid edictum perpetuum-aegumatu või igavene edikt edictum tralaticium-üle- või edasikantud edikt 24. Dolus bonu – hea pettus dolus malus – halb pettus 25. Praetot peregrinus - võõramaalase preetor, praetor urbanus 26. Tutela dativa – määratud eestkoste
õigusest lähtuvad Corpus Iuris Civilisel, mille nimi on kasutusel alates kuueteistkümnendast sajandist ja mis tähendab seaduste kogumit, mis loodi Konstantinopolis aastatel 529-534 imperaator Justinianuse algatusel. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. Corpus Iuris Cvilis(CIC) loodi Bütsantsi riigis ja polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Peale seda, kui Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal Sanctio pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist.
15. sajandil oli õigus Saksamaal fragmenteeritud ning valitseja Maximillian unistas ühtsest Saksamaast. Olukorra lahendamiseks korraldati Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus tõlgiti seadus saksa keelde ning kohaldati Saksamaa kodanikele. Sellist tüüpi retseptsioonid ja translplantantsioonid on tuntud ka muudes riikides. Näiteks Jaapan võttis germaani tsiviilkoodi üle Meiji revolutsiooni ajal. 6. sajandist pärit Justinianuse koodeks on mõjutanud seadust mitmetes riikides. 11. sajandist kogus see populaarsust Lääne ülikoolides (Radding, C. Ciaralli, A. 2007, lk 67) 4 sajandit hiljem tugineti õigusallikale moodsa Saksamaa tsiviilseaduse loomisel. 20. sajandil kasutati koodeksit Jaapani õiguse loomisel. Kas õigus muutub või on järjepidev? Mõndades Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, muutub õigussüsteem pidevalt. samas teised on tuntud traditsioonilisuse poolest. 1500. aastal adapteeris Saksamaa Rooma õiguse
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne)
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema.
Sellele mõjusid ka suured sündmused (nt. Suur Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsion, sõjad) ning valgastusajastu filoosofid arendasid seda mõistet. 3 Loomuõiguse mõiste Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) Loomuõiguse mõiste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraõiguse kujunemisega ja seda tähistatakse ladina keelse terminiga ius naturale. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile ( I.1.2. pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette,
Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis. See sisaldas endas nii avaliku kui eraõiguse norme. Tema esimene osa on õiguse tundmaõppimise õpik. See oli rooma õigusteaduse suur saavutus. See polnud juhuslikult kokku sattunud normid, vaid süstemaatiline õigusnormide kogumik, mis korrastas ühiskonna elu kõiki valdkondi. Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus. Teine katse võtta üle rooma õigust õnnestus – tänu sellele et seda üritati tundma õppida, mitte ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
(prantsuse, hispaania, itaalia, rumeenia, portugali) · Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele. · 19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi. Napoleoni koodeks 1804 Code Napoléon. · Codex Iuris Canonici 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku õigust. · Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend. · Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica)
tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
