millega olid nõus läänihärrad). Vastavad seadustekogumikud „tegid teatavaks“ tavaõigust (läänihärrade õiguse ja talupoegade kohustustega ehk tänapäevaselt oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega). Sellel perioodil eraldus lääniõigus linnaõigusest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed õiguse luua õigust. Linnaõigus oli arenum (majanduslik elu oli arenum). Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt – inglise teadlane J. Benthami nimega seoses Kontinentaal-EU’s – XVI saj. Tõrjus seadusõigus tavaõiguse paljus kõrvale Mandril hakkasid juba XII-XIII protsessid, mida nim rooma õigus retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks Rooma õigus retseptsioon e ülevõtmine 2 põhjust: a) õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks b) protsessinormide puudulikkus [ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis]
.....................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad..................................................................................................................
eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus.
Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seepärast peab õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks, st vastavate õigusnormide loomiseks, tegutsema silmas pidades õiguse idee teisi komponente õiglust ja õiguskindlust. Kokkuvõtlikult õiguse tähistamine omab mõtet, kui selle ,,taga" seisab õiguse idee. 1.6. Tänapäevane õiguse mõiste Õigus on mitmetähenduslik sõna, tuleb tähele panna, millises tähenduses õigusest on juttu. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris tihti õigus objektiivses mõttes kehtivate õigusnormide kogum (õiguskord tema staatikas). Et õiguse kehtiks objektiivse õigusena formaalne tee, mis on teiste õigusnormide poolt reguleeritud seadusandlik protsess. Õigusena objektiivses mõttes kirjapandud õiguse allikad.
eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise regulaator teatud kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus".
Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali
grupeerimises neid eelnevalt muutmata või muutmisettepanekuid tegemata. R. Narits. Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Riigikogu Toimetised. 12, 2005, lk 71-80. VI teema. Õigussuhted 1. Õigussuhe kui ühiskondlik suhe. 2. Õigussuhte eritunnused: 2.1. Subjektiivne õigus. 2.2. Juriidiline kohustus. 3. Õiguse subjektid. 4. Õiguse objekt. 1. Õigussuhe kui ühiskondlik suhe. Õigussuhte olemus: teatud kindla kvaliteediga inimkäitumine; kvaliteedi annavad õigusnormid. Õigussuhe on alati konkreetne: 1) relatiivne teada on mõlemad osapooled 2) absoluutne teada on õigustatud pool, kõik teised on kohustatud pool. a. materiaalne ja juriidiline sisu materiaalne sisu ehk faktiline sisu, käitumine ise; Õigussuhe on kõige tüüpilisem inimkäitumise suhe. Käitumine tugineb õigusnormile. Inimene, olles sattunud õiguslikku tähendust
Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja neile vastavad kohustused. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, st õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja kohustuste täitmist. 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)
Kõik kommentaarid