..........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad..........................................................................................................
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga
T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu;
normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal
käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus).
Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse
ÕIGUSE KOHALDAMINE - so kompetentse riigi- või omavalitsusorgani või ametniku tegevuse kaudu õigusnormi ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel juhul. Seda vormi kasutatakse siis, kui subjekt ei saa oma subjektiivseid õigusi realiseerida ilma kompetentse riigiorgani või ametniku vastava tegevuseta (EV passi saamine; pensioni saamine; kohustuslikku kaitseväeteenistusse kutsumine jne) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud õiguse ennistamine). ------------------------------------------------------------------------------------------------------- NB! Õiguse realiseerimise kahe esimese vormi juhul saavad normiadressaadid ise vahetult subjektiivseid õigusi realiseerida! NB! Õiguse realiseerimise kolmanda vormi juhul ei saa normiadressaadid subjektiivseid õigusi realiseerida vahetult ise, vaid nt kohtuniku või riigi- või omavalitsusametniku või muu selles tähenduses kohustatud isiku tegevuse kaudu!
Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest. · Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem
Kõik kommentaarid