*vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on
käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu: ¤ riigipea ja/või esindusorgani valimisega ¤ rahvahääletus ¤ rahvaalgatus Vaid rahvas teostab võimu n-ö oma õiguse alusel (sui generis), st rahvusvaheliselt
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja
osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus.
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3
Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid.
tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub
mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. · Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. · Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: · Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu
Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus
väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
..............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang......................................................28 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID......
organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänse tegutsemise piirid. Riik peab arvestama teiste riikidega suheldes nende huvidega. Riigi enda huvide 2 realiseermise võimalused on oluliselt sõltuvad tema majanduslikust ja sõjalisest võimsusest ning poliitilisest autoriteedist. Piiratud suvenäärsus: tekib nt sõja kaotanud riigil võitja- riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (liidud, föderatsioonid). Suveräänsus puudub: riik, kellel ei ole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi alusel ise kujundada oma tahet ega väljendada seda oma nimel vastuvõetud otsuses. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab eelkõige seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust
Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad ka erinevat normatiivset regulatsiooni. See erinevus võib seisneda kas reguleerimise iseloomus, rakendavates meetodites või jõus. Vastavalt sellele reguleerivad inimeste käitumist erinevad sotsiaalsed normid. Inimeste käitumist reguleeritakse täiesti erinevate normidega: moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele.
Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust. Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem. Teatud õigusharu normide üldistus. 3. Mida tähendab ultima ratio põhimõte? e. otsustav põhjendus- õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga. 4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin
üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
motiveerib võimaluste hulgast toimima just prognoositud reegli või malli kohaselt. KOHUSTUS: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust, kas austus,võim või jõud. REALISEERIMISE VIIS: kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi. Sots kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või surve ehk sunni mõjul. EESMÄRK: eesmärgiks on saavutada kehtestatud malli või reegli prognoositud käitumine ABSTRAKTSUS: reguleerib tüüpilisi juhtusid, tugineb korduvatele samatüübiliste olustike üldistustele. KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust.
o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus universaalne õigusakt Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus Otsus juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste organite otsus, juriidilise terminina kui eiratakse otsust, siis on karistatav. Korraldus nt Maavanema korraldus, Käskkiri nt Minister annab käskkirja Riigiasutused - o Seadusandliku võimu asutused riigikogu o Täidesaatva võimu asutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
