Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus....................................................................................................
normatiivset reguleerimist. Seepärast kasutatakse kahte erinevat sotsiaalse reguleerimise viisi.3 1.1. Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet: nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid. Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes: 1. Moraalinormid on kõlbluspõhimõtted, mis on ühiskonnas tunnustatud käitumisreeglitena (aus- ebaaus). 2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka traditsioonid.4 1 Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj
ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Uurimustöö eesmärgiks on RS-i kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: RS-i kohta Eesti Vabariigi õigusallikate hierarhias ja Euroopa Liidu õiguskorras; millises vahekorras on ,,ülipositiivne" ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE,
Ei piisanud enam väljakujunenud tavast, sest see ei rahuldanud riigi eesmärke. Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel: 1) riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus. 2) Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme. Seega riik juba algusest peale hakkas tegelema õiguse loomisega. Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks. ! Õigus on käitumisreegel,mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunniviisiliselt. Õiguse seos riigiga
märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi. Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks tuuakse välja, millise õigustloova aktiga on tegemist, kuidas see suhestub Euroopa Liidu õiguskorraga, õigusakti kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt, millisesse õiguse valdkonda akt kuulub, positiivse ja ülipositiivse õiguse suhe akti normistikus, akti ideoloogia ja eesmärk, viie erineva õigusnormi analüüs ja autori arvamus aktis kasutatud õiguskeele kohta. Uurimistöö koostamisel tugineb autor peamiselt R. Naritsa õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 1. Õigustloovast aktist 1.1. Üldinfo Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 07.04.2004. Välja kuulutati seadus Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt 14.04.2004 otsusega nr 588. Soolise
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ...
suhetele sobiva meetodi abil. Õigusinstituut õigusnormide kogum, mis reguleerib õigusharu spetsiifilist osa Õigusperekonnad õigusperekonnad läänelik õigus sotsialistlik sotsialistlik õigu islami õigus romaani-germaanianglo-ameerika Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM
Kõik kommentaarid