Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62
1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega. Samuti on põhiprintsiibid abiks põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb vaadelda vaadelda põhiseaduse kõrval ka Euroopa Nõukogu ja EU asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on kujutatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse
põhiseaduse abil. 2.11 Vabariikluse printsiip Parlamentarismi tunnused: -seaduste andmise prerogatiiv; -täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu -riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine -kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine •Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt. 2.12 Inimväärikuse põhimõte •EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus. Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu.
saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
, konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
Riigikogu kahe järjestiku koosseisu poolt. 3. PS seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt kiireloomulisena. (põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel). Eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse RK koosseisu 3/5 häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis-
põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega Riigikogu ülesehitus, valimised, rollid, tööpõhimõtted, protseduurid 6. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis
Kõik kommentaarid