100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tirtssu
Õppematerjali autor
Need on võõrandamatud, sest keegi ei saa kelleltki neid õigusi ära võtta ning keegi ei saa neid ka ise loovutada [Piechowiak 2001, lk 14]. Rahvusvaheliselt on ühe tuntud liigituse kohaselt jaotakse inimõigused kolme ,,põlvkonda": 1) kodaniku- ja poliitilised õigused; 2) majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused. 3) ,,uued õigused" rahule, arengule ja keskkonnaalased õigused. Kaasaegne inimõiguskontseptsioon seondub riigi ja positiivse õiguse eriomase käsitlusega, milles üksikisikul on keskne kohta; tema väärikus domineerib grupi ja riigi huvide üle... inimõigusalaste õigusaktide kehtestamise üheks eesmärgiks oli indiviidi kaitsmine riigivõimu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine inimõiguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasõjajärgsete aastates, mis viis loomuõiguse ideed paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud
õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P
Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia
filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism
Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist (Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 ). Moodsa rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat, kuid tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ...
vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid