Õiguse entsüklopeedia (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Õigusakt

Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi. Õigusloome on seotud vaid objektiivse õiguser mõistega(ehk siis seotud ainult üldaktiga). Õigus objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks. Õiguse kaks mõistet: 1) õiguse objektiivne õigus, õigunormide kogumi tähendus ja 2) õiguse subjektiivne õigus, õigustuse tähendus. Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Kasutatakse ka mõistet õigusloome akt. See on akt kui pädevate organite õiguslikud toimingud, mis on õiguloome protsessi tulemuseks ja mis tekitavad õigusloomes tagajärgi ­ kehtestavad, tühistavad või muudavad õigusnorme. Õiguse üldaktil on primaarne tähendus, pretsedendil,

Õiguse entsüklopeedia

10

docx

Kehtiva õiguse allikad, määrus, seadus, seadlus

Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1

Õiguse entsüklopeedia

66

ppt

Õigusopetus 2015 - Üldosa

suhetele sobiva meetodi abil.  Õigusinstituut  õigusnormide kogum, mis reguleerib õigusharu spetsiifilist osa  Õigusperekonnad õigusperekonnad läänelik õigus sotsialistlik sotsialistlik õigu islami õigus romaani-germaanianglo-ameerika Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine  ERA- JA AVALIK ÕIGUS  AVALIK ÕIGUS  ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria  ÕIGUSSÜSTEEM

Õigus

3

docx

õigustloov akt

Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke �

Õigusõpetus

32

docx

Riigiõigus

Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega" Samuti peab füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik järgima põhiõigusi, kui ta kasutab mõnda avaliku võimu volitust. Näiteks on notar vastavalt NotS § 2 lg-le 1 avalik-õigusliku ameti kand- ja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid Riigi eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid julgeoleku tagamine sotsiaalne, majanduslik, kultuurne heaolu

Õigusteadus

2

docx

Sissejuhatus õigusesse 2. loengu mõisted

Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik.

Õigus

3

docx

Põhiseaduslikkuse eksamiks

sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud

Ühiskond

4

docx

Avalikuõiguse tööks õppimise konspekt

õigusnormidest) Objektiivne Õigus ­ kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus ­ Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus ­ see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus ­ (eesmärk ­ seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus ­ vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus ­ privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus).

Avalik õigus

Kommentaarid (0)