Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse aluste kordamisküsimused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Millised on riigivalitsemise vormid?
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
  • Mis on õigusriik seadusriik politseiriik haldusriik totalitaarriik?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Kuidas defineerida õigust?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
  • Mis eristab õiguse juriidilist sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur?
  • Miks just selline?
  • Mis on õigusnormi hüpotees?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
  • Mis on õigusharu?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod?
  • Mis on õigusinstituut?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
  • Mis on õigussüsteem?
  • Mis on õigusperekond?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide õiguse allikad all?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
  • Mis on õigusrikkumise objekt?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Mis on juriidiline vastutus?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
  • Mida hõlmab riigiõigus?
  • Mis on riigiõiguse allikad?
  • Mis on põhiõigused?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
  • Kes on avaliku halduse kandjad?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
  • Mis on hea usu põhimõte?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes?
  • Millal volitus lõpeb?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
  • Mis on aegumine?
  • Mis tähtsus sellel on?
  • Millised on aegumise tähtajad?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
  • Mis on reaalservituut?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
  • Mis on kasutusvaldus?
  • Kuidas see tekib?
  • Mis on isiklik kasutusõigus?
  • Mis on hoonestusõigus?
  • Mis on ostueesõigus?
  • Kuidas see seatakse?
  • Mis on pant Millised on pandi liigid?
  • Mis on registerpant?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine?
  • Mis on kommertspant?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb?
  • Mis on õiguste pantimine?
  • Mis on hüpoteek?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus?
  • Millele kohaldatakse Võlaõigus-seaduse üldosa sätteid?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel oferdil ja aktseptil?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
  • Mis on eelleping?
  • Mida tähendab seaduse diskpositiivsuse põhimõte Võlaõigusseaduse järgi?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
  • Mis vormis võibpeab leping olema sõlmitud?
  • Kuidas võib lepingut muuta?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks?
  • Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid?
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju?
  • Mis on kõrvalkohustused?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine?
  • Mis on käsiraha?
  • Mis on leppetrahv?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
  • Mis on müügileping mõiste?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused?
  • Mis on vahetusleping?
  • Mis on faktooringleping?
  • Mis on kinkeleping?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja võtja kohustused?
  • Mis on litsentsileping?
  • Mis on frantsiisileping?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping?
  • Mis on tasuta kasutamise leping?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut?
  • Mis on laenuintress?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
  • Mis on kompromissleping?
  • Mis on seltsinguleping?
  • Mis on käsundusleping?
  • Mis on töövõtuleping?
  • Mis seda iseloomustab?
  • Mis leping on maaklerileping?
  • Mis on agendileping?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad?
  • Mis on komisjonileping?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping?
  • Mis on reisijaveo leping tsarterleping pagas?
  • Mis on ekspedeerimisleping?
  • Mis on pakettreisileping?
  • Mis on hoiuleping?
  • Mis on hoiutasu?
  • Milles seisneb hoidja vastutus?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
  • Mida reguleerib äriseadustik?
  • Kes või mis on ettevõtja ettevõte ja tegevusala?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
  • Mis on ärinimi?
  • Kuidas neid eristatakse?
  • Kuidas neid kaitsta saab?
  • Mis on prokuura?
  • Mis andmeid saab äriregistrist?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine?
  • Millised on osaühingu asutamisdokumendid?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada jagundada ümberkujundada?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
  • Millest moodustub pankrotivara?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses?
  • Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus?
  • Mis on saneerimine?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine vastuvõtmine kinnitamine?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad?
  • Mida reguleerib pärimisseadus?
  • Mis on pärimisõigus?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi?
  • Mis on annak ja selle ese?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese?
  • Kes on testamenditäitja?
  • Millised on testamenditäitja kohustused?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?
  • Mis on pärandi avanemine?
  • Kuidas saab pärandist loobuda?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine?
  • Kes on kaaspärija?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
  • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Mis on tööleping?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
  • Millised on töötaja kohustused?
  • Millised on tööandja kohustused?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Kuidas saab töölepingut muuta?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendab töövaidlusi?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
  • Kes on isikud kes alluvad karistusseadusele?
  • Kellele ei kohaldata karistust?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
  • Kuidas anda hinnang teole mis võib olla süütegu?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Kuidas tulemit hinnata?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
  • Milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
  • Millised on karistused väärteo eest?
  • Kes lahendavad väärteoasju?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
  • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
  • Millised on kohtunike kohustused?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
  • Millega tegeleb oigusteadus?
  • Kuidas defineerida oiglust?
  • Kuidas defineerida oiguskindlust?
  • Mis on legaaldefinitsioon?
  • Kuidas toimub nende uletamine?
  • Millised on ehtsad naivad ja vaartuslungad?
  • Mida oodatakse juristilt?
  • Kusimuses Kuidas lahendatakse kaasuseid?
  • Kui tootaja soovib saada kirjalikku toolepingut?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksususteem?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ulesanne?
  • Millised on tarbija pohioigused?
  • Millised on muuja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusu steem?
  • Midagi sisaldama?

Lõik failist

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Avalik võim
  • Territoorium , millel see avalik võim kehtib
  • Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Riigil on 3 põhitunnust:
1)territoorium
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir , mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse . Riigipiiri rikkumine on alati karistatav .
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees.
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
Vasakule Paremale
Õiguse aluste kordamisküsimused #1 Õiguse aluste kordamisküsimused #2 Õiguse aluste kordamisküsimused #3 Õiguse aluste kordamisküsimused #4 Õiguse aluste kordamisküsimused #5 Õiguse aluste kordamisküsimused #6 Õiguse aluste kordamisküsimused #7 Õiguse aluste kordamisküsimused #8 Õiguse aluste kordamisküsimused #9 Õiguse aluste kordamisküsimused #10 Õiguse aluste kordamisküsimused #11 Õiguse aluste kordamisküsimused #12 Õiguse aluste kordamisküsimused #13 Õiguse aluste kordamisküsimused #14 Õiguse aluste kordamisküsimused #15 Õiguse aluste kordamisküsimused #16 Õiguse aluste kordamisküsimused #17 Õiguse aluste kordamisküsimused #18 Õiguse aluste kordamisküsimused #19 Õiguse aluste kordamisküsimused #20 Õiguse aluste kordamisküsimused #21 Õiguse aluste kordamisküsimused #22 Õiguse aluste kordamisküsimused #23 Õiguse aluste kordamisküsimused #24 Õiguse aluste kordamisküsimused #25 Õiguse aluste kordamisküsimused #26 Õiguse aluste kordamisküsimused #27 Õiguse aluste kordamisküsimused #28 Õiguse aluste kordamisküsimused #29 Õiguse aluste kordamisküsimused #30 Õiguse aluste kordamisküsimused #31 Õiguse aluste kordamisküsimused #32 Õiguse aluste kordamisküsimused #33 Õiguse aluste kordamisküsimused #34 Õiguse aluste kordamisküsimused #35 Õiguse aluste kordamisküsimused #36 Õiguse aluste kordamisküsimused #37 Õiguse aluste kordamisküsimused #38 Õiguse aluste kordamisküsimused #39 Õiguse aluste kordamisküsimused #40 Õiguse aluste kordamisküsimused #41 Õiguse aluste kordamisküsimused #42 Õiguse aluste kordamisküsimused #43 Õiguse aluste kordamisküsimused #44 Õiguse aluste kordamisküsimused #45 Õiguse aluste kordamisküsimused #46
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliise Õppematerjali autor
A.Kruuser

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. 12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 14

Õigus alused
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks

Õiguse alused
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik ­ Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon ­ Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega

Õiguse alused
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega

Õigus
thumbnail
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused
thumbnail
77
doc

Nimetu

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Kategoriseerimata
thumbnail
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuste täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Võib nõuda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui võlausaldaja sai kohustuse rikkumisest teada või pidi teada saama. Võlgnik võib eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või mul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. NB: võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist kui selle asemel on tema nõudel hüvitatud tekitatud kahju Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui

Lepinguõigus
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ­ tavaliselt sõjalise või poliitilise ­ ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatlik poliitiline reziim on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu

Õiguse alused




Meedia

Kommentaarid (1)

elcier profiilipilt
Elenor Koemets: Jah midagi ikka:)
15:29 24-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun