õigusmõistmine sõltumatu kohtu poolt, riik ja üksikisik õigussuhtetes võrdsed õigussubjektid. Materiaalsed tunnused- inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine, seadusandja faktiline seotus põhiseadusega, inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt jne Õigus ja poliitika õigusega reguleeritakse poliitilist tegevust. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, vahel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigus ja majandus- majanduslikud suhted arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi ja seda ei saa muuta õiglusega, samas aga kui õigus kehtestab majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab ta majandusele mõju. Õigus
kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 2.1. ÕIGUSE MÕISTE Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigust iseloomustavad tunnused: 1. Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 6 Õiguse alused 3. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum
meetmeid Õiguse juriidilise käsitluse põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise 6 seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Õigusriigi olulisemad tunnused: 1. võimude lahusus 2
vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tsgsb indiviidi õigste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on riigikorra koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude
täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ
saab luua vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. ·Kultuuriliseks luuakse seal, kus autonoomia subjektiks olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. 1. Õiguse mõiste ja tähtsus. ·Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus.
repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fašism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigust iseloomustavad tunnused: Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n
Kõik kommentaarid