Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õiguse alused KT 2 (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Õiguse alused KT 2 #1 Õiguse alused KT 2 #2 Õiguse alused KT 2 #3 Õiguse alused KT 2 #4 Õiguse alused KT 2 #5 Õiguse alused KT 2 #6 Õiguse alused KT 2 #7 Õiguse alused KT 2 #8 Õiguse alused KT 2 #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 302260 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.

Õigus alused
thumbnail
18
docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade

Õigus alused
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia ­ Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik ­ Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik ­ Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik ­ Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid?

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid

Õiguse alused
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht ­ avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ­ ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis

Õigus alused
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D

Õigus alused
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes

Õiguse alused
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval, valida võisid kõik kodanikud) Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid. Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik) Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul on ka valitsuse juht (USA), Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, millel parlamendil on võimu ülimuslikkus

Õiguse alused



Lisainfo

56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga.

57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt.
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga.

58. Juriidilise isiku lõpetamine.
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult:
1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel.
4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt
5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun