Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse (1)

4 HEA
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • Mis on et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?
  • Mis annab aimu tõeslisest minast"?
  • MILLISEID JÄRELDUSI TEHA OMA TULEMUSEST?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunuttoimunut?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunuttoimunut?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse?
Vasakule Paremale
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #1 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #2 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #3 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #4 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #5 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #6 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #7 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #8 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #9 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #10 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #11 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #12 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #13 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #14 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #15 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #16 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #17 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #18 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #19 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #20 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #21 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #22 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #23 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #24 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #25 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #26 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #27 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #28 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #29 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #30 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #31 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #32 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #33 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #34 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #35 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #36 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #37 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #38 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #39 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #40 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #41 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #42 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #43 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #44 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #45 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #46 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #47 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #48 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #49 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #50 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #51 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #52 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #53 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #54 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #55 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #56 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #57 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #58 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #59 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #60 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #61 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #62 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #63 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #64 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #65 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #66 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #67 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #68 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #69 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #70 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #71 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #72 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #73 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #74 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #75 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #76 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #77 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #78 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #79 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #80 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #81 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #82 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #83 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #84 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #85 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #86 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #87 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #88 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #89 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #90 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #91 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #92 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #93 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #94 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #95 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #96 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #97 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #98 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #99 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #100 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #101 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #102 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #103 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #104 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #105 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #106 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #107
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 486 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juura juura Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I

Psühholoogia alused
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

Psühholoogia alused
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:

Üldpsühholoogia
thumbnail
10
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S

Õigus



Lisainfo

Talis Bachmanni loengute põhjal tehtud konspekt. Õigusteaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse esimene ja teine osa (sügis- ja kevadsemester).

Meedia

Kommentaarid (1)

KV1719 profiilipilt
21:46 16-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun