Õigusalane kirjutamine: Arvamus A.A. kaebuse kohta (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Õiguslik Arvamus. Praktiline Töö

Eesti Vabariigi Siseministeerium Siseministrile 27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1

Õigus

72

doc

Riigiõigus

Traditsiooniliselt on riigiõigus alati seotud olnud mingi konkreetse riigiga. Ta on kehtima pandud riigi poolt ja kehtiv ainult selles riigis. 1. Defineerimine reguleerimise eseme järgi: Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega: määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler). Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis

Õigus

31

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld o Õigusnormide avalikkuse nõue 5. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a põhiseadust muudetud? Põhiseaduse muutmise kolm viisi: - Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega) Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel

Õigus

32

docx

Riigiõigus

Preambul riiklikuse aluspõhimõtted Põhiõigused Riigiorganisatsiooni sätted Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis (§-d 161- 168) Oigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul (21 liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: Rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11

Õigusteadus

47

doc

Riigiõigus

§ 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. § 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. § 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kuidas valmib seadus? Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst,

Riigiõigus

89

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

(Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul).  Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul.  Maakohtud

Ev õiguskaitsesüsteem

20

doc

Haldusõiguse kaasused

10.2010. a käskkirjaga tunnistati OÜ-le Dom kuuluv Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks. Käskkiri ei sisaldanud põhjendusi, kuid selles oli märgitud, et käskkirja aluseks olevate MKA eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda MKA-s. Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist võib lugeda, et nõukogu pidas Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamist vajalikuks avaliku huvi tõttu. OÜ Dom esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb kultuuriministri käskkirja tühistamist. Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, sest OÜ Dom jäeti haldusmenetlusse kaasamata ning tema suhtes on rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. Analüüsige, kas kultuuriministri 10.02.2010. a käskkiri on kaebaja poolt osundatud ulatuses õigusvastane. -jäänud haldusmenetlusse kaasamata, rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. oluline on selgitada välja, millal menetlus algas

Haldusõigus

44

pdf

Haldusõiguse seminarid - kaasus

PPA lükkas A rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 alusel. PPA luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 20​1 ​p-de 2 ja 9 alusel ning ei tunnustanud taotlejat täiendava kaitse saajana, sest esinevad VRKS § 22 lg 3 p-s 4 sätestatud alused. A telefonist leiti helifail ühe Islamic Movement of Turkmenistan liidri loenguga, sadu erinevaid terroristlike rühmituste edastatud uudiseid Süüria sõja kohta koos piltide ja araabiakeelsete Allahi ja prohvet Muhamadi ülistustekstidega, samuti ülistustega märtritele, erinevaid pilte relvastatud grupeeringute logode ja nimetustega ning pilt venekeelse tekstiga „sõbrad, elame šariaadis.“ PPA leidis, et kaebaja ei ole käsitatav pagulasena VRKS § 4 lg 1 järgi, sest ta ei põgene tegeliku tagakiusu eest, vaid soovib vältida karistust talle süüks pandava õigusrikkumise eest.

Haldusõigus

Kommentaarid (1)