Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab:
Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga. Praktikas on alati tegemist konkreetsel ajal konkreetses riigis kehtiva õigusega. Õ tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sattuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õ on
reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik
NB! Kui ei ole tagatud riigi sunniga, siis pole tegemist õigusnormiga, vaid printsiibiga (moraalinormiga). Õiguse tähendused: 1) mingi fakti puudumine või esinemine; 2) vabadus toimimisviisi valikul; 3) subjektiivne õigus; 4) õigusnormide kogum; 5) ajalooline õigus; 6) teatud õigusharu õigusnormide üldistus või individuaalsed õiguslikud ettekirjutused; 7) õigusteaduslik distsipliin õigusharu alusel. Õiguse mõiste Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgmisel tagatakse riigi sunniga. Õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid Õigusnormi tunnused: 1) üldine iseloom - toime hõlmab kõiki ning igaüht;
käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Lähtub riigist Täitmine tagatakse riigi sunniga Üldkohustuslik käitumisreegel Formaalselt määratletud reegel Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon
Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.
Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Algab sünniga ja lõppeb surmaga (va pärimisõigus). Õigusvõime võib olla seotud vanuse, sooga jne. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada
Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Sots normide liigid: *tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu *moraalinormid *korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon *õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades. Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse,
kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse 3) Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid 4) Õigusnormid 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnormi mõiste- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Tunnused: 1) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht); 2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga)
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus
kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. · Kombestiku ehk välise kultuuri normid viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma · Õigusnormid · Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Õigusnormi mõiste ja liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. ...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
2.1. Riigiõigus 67 2.2.Haldusõigus (ka: administratiivõigus) 68 2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78
vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid (4€/trahviühik) Juriidilisele isikule 32-32000€ muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Juriidiline fakt kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud on asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus on õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest. (nt
saavutamises on siduvad ja kohustavad adressaatidele. · Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur
-Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. 18. Õigus ja õiglus
· Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik tava · Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid · Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
Sugukonnakaaslased kandsid teda tema kogemuste, teadmiste, oskuste tõttu. Talle kuulus täielik toetus, ta toestas oma võimu kõigi huvides. Võimu pealsunnitud reegleid ühiskond ei tundnud. Käitumist juhtisid tavad. Tava oli välja kujunenud ühiskonna sees, paljude erinevate põlvede, sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on selline käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Taval on 1 omapärane omadustal on üldkohustuslik iseloom. Tema tavanormide täitmine on iseenesest mõistetav. Tavat järgitakse ilma küsimusteta, seda lihtsalt tehakse. See on ka tava positiivseks omaduseks. Negatiivne aspekt on aga see, et tava muutub oma vastandiks, niipea kui ühiskonna arenedes tekib vajadus asendada tavad õigusnormidega. Sellises situatsioonis muutub välja kujunenud tava takistuseks. Riigi tekkimist iseloomustas 3 momenti: 1. ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava st. avaliku võimu tekkimine.
tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja
Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist,
Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid. Jagunevad kaheks põhirühmaks: Üksikisikud kodanikud kodakondsuseta isikud välismaalased Orgsatsioonid riik riigiorganid riiklikud majanduslikud ettevõtted eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on
Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike. Föderatsioon ehk LIITRIIK on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. (nt USA) 10. Autonoomia – osaline iseseisvus Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega, mõnikord korraldatakse rahvahääletus. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks
õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigusel on majandusele reguleeriv toime,ykski riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. 11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur,kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? 1.õigus on käitumisreeglite kogum.2.riigi poolt kehetstatud normide kogum.3.õiguses väljendub riigi tahe4
turvafunktsioonina. Riik Riik on inimkooslus, mis on võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. Ajalooliselt on seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev Maila Rumessen JU148 ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjaotusel. See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikune usaldus. Riik on eelkõige rahumeelne avalik elu. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvas on aga kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele või rassilistele iseärasustele
organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemises organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemisel omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3
Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega
Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnormi mõiste õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3. tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja toodud 4. õiguspärane mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine. 2
- nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta. · Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel! Füüsilise isiku teovõime Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,
ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine e) Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f) Seaduse ülemlikkuse täideviimine g) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.- Juriidiline - õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsiaalne käsitlus - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest
Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
