Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisl
Õppematerjali autor
3 1.1. Õigusperekonnad.......................................................................................... 4 1.2. Õiguse süsteem............................................................................................. 5 1.3Õigusnormid kui sotsiaalsed normid................................................................5 2.Õiglus................................................................................................................... 6 3.Õigus ja õiglus...................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal.
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda.
4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigile on omased kolm tunnust – avalik võim, territoorium, rahvas. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: rahvas on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks rahvas on arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Erinevate riikide funktsioonides ilmnevad riigi arengu erisused ja seaduspärasused. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks loetakse:
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon.
õiguse normidega. Konföderatsioonidel puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem Autonoomia poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna entnilist kossseisu, kultuuri, ajaloolisi traditsioone ja olme erisusi. Riigi territooriumi mingile osale on antud sisemine omavalitsus, iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja ka piiratud õigus anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. - Personaalne autonoomia hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegeleva organisatsiooni, kes võtavad osa riiigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. - Korporatiivne autonoomia seondub keeleoskuse olemasoluga. Kõik riigiteenistujad peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet.
Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus- inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus-inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist Vaesuse leevendamise meetmed: 1.) õiglane maksupoliitika 2.) sotsiaaltoetused Sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalne Roll probleemid institutsioon Perekond Igaühel on õigus perekonna Ebapüsivus puutumatusele. Perekond on riigi kaitse all Riik Igaühel on õigus riigi kaitsele Rahulolematus maksupoliitikaga Turg Nõudmise-pakkumise regulaatror, Kõikumine? hinnakujundaja Majanduskriisi lähenemine
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid