Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
·aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel; ·aitab suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust; ·aitab tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu; ·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik
3.5 Usaldusühing · Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Täis- ja usaldusosanikule kohaldatakse täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse. Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Usaldusosaniku sissemakse vähendamine on kolmanda isiku suhtes kehtiv äriregistrisse kandmisest. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks usaldusühinguks
isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 31 lg 7). Erand: TÜ ja UÜ juhtimine, kus juhtima õigustatud osanikuks võib olla juriidiline isik. · ÄS, OÜ, TulÜ, MTÜ ega SA juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud vastavalt KarS-ile juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti kellele laieneb ärikeeld. Juhtorgani liikme õigussuhte alused · Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis tuleneb seadusest, põhikirjast või ühingulepingust. · Eraldi juhtorgani liikme lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik sellega üksnes täiendatakse ja täpsustatakse õigusi ja kohustusi (nt. tasu suurus, puhkuse kestus, kompensatsioonid) Õigussuhte tekkimise eeldused: · Olemas juhtorgani liikme nõusolek või tagantjärele heakskiit. · Pädev organ peab olema võtnud vastu otsuse isiku valimise kohta
Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (ÄS § 16) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (ÄS § 17) Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002
probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele). Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised. Üldiselt tegeleb ärieetika valdkond küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad ja vastutus tähendab ettevõtte tegevuse tulemuste ning mõju eest vastutuse võtmist. 4. Ettevõtlusalane vabadus.
Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 6. Tulundusühistu liikmete õigused ja kohustused. Õigused: Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul. Liikmel on veel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmelisuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Kohustused: Isik, kes saab liikmete täis- või lisavastutusega ühistu liikmeks, vastutab ka ühistu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema liikmeks saamist. 7. Tulundusühistu juhtimine ja juhtorganid. Üldkoosolek: Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul. Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ.
Kõik kommentaarid