Õiglus kui ausameelsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Õiglus kui ausameelsus

ausameelsuse tähtsaks õigluse jaoks. Sinna juurde võib võtta kõik: aus mäng, aus võistlus ning aus kauplemine. Ausameelsuse küsimus tekibki siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, piirab ka ausa mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see mõnes situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu. Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja

Filosoofia

4

pdf

John Rawls- õiglus kui ausameelsus

sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana ühiskondlike institutsioonide omadustest. Õigluse printsiipe vaatleb autor piirangute täpse sõnastusena, kuidas ühiskond või õigemini praktikatest lähtuvalt võib määratleda positsioone ja

Õigusfilosoofia

10

docx

Õiglus kui ausameelsus

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon..........................................................................................................................5 Printsiibid.....................................................................................................

Ühiskond

2

doc

John Rawls Õiglus kui ausameelsus

saavutada või vältida. Teisest printsiibist võib järeldada, et lubatud on ainult sellised ebavõrdused, millest kõik kasu saavad. Neid printsiipe võib võrrelda mänguga, mille eripärasid ei ole võimalik ette näha. Rawlsi õigluse printsiipide puhul on oluline nii öelda algsituatsioon (üldine positsioon), kus inimesed hakkavad ühiskonnas olema, ilma mingit positsioon omamata. Seega on kõik algselt ühiskonnas võrdsel seisukohal. Rawls rõhutab, et õiglus ja ausus ei ole samad asjad. Õigluse küsimus kerkib esile siis, kui on olemas erinevad osapooled, kes suruvad teineteisele oma huvisid peale ning arvavad, et just nende esindatud huvid on arvesse võtmise väärilised. Praktika õigluse hindamiseks on olemas eraldi hindamissüsteemid, mida inimesed tunnustavad. Õiglastes praktikates tunnustatakse printsiipe, mis on nende praktikate aluseks. Selline tunnustamine tuleneb tavaliselt vihameele puudumisest ja õiglase kohtlemise tundest

Õiguse filosoofia

26

doc

iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates

Õiguse entsüklopeedia

13

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele ­ intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates

Õigusõpetus

29

doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

mineviku vigu". Viimane tähendab, et rikkuse ümberjaotamine tuleb kõnealla ainult ning ainult siis kui see on saadud ebaseaduslikult, ebaõiglaselt. Empiirilise suunitlusega turuliberaalide lipulaevaks on olnud nn Austria koolkond juhituna L. von Misese ja F. Hayeki poolt. Nendega väga saranaseid seisukohti heaoluriigi küsimustes on omanud aga ka normatiivse avaliku valiku teooria esindajad. 3 Hayeki meelest on sotsiaalne õiglus fiktsioon, sest vabas ühiskonnas ei eksisteerivat mingeid üldisi või ühiseid arusaamu õiglusest. Tema meelest pole paremat individuaalse panuse määrajat, kui selleks on turg. Turu jaotust ei saavat Hayeki järgi pidada õiglaseks või ebaõiglaseks, vaid ainult heaks või halvaks, sest tegemist pole inimeste endi tegevuse või tegevusteuse tagajärgedega. Igasuguse riikliku ressursside ümberjaotamise tagajärjel kaotavad Hayeki arvates kõik.

Majandus

34

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus

Filosoofia

Meedia

Kommentaarid (0)