.................................................................................................................24 Sissejuhatus Töö teemaks on kirjeldada õigust kui nähtust ning avada õiguse mõiste sisu ja omastada sellele tähtsus. Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsess on väga pikaajaline ning selle võib tinglikult jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega. Tänapäeva ühiskond näeb õigust ja õiguseid kui kohustusi, mis suunavad inimeste elu ning võtavad neilt otsustusvõime
protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse
kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt
kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt
Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õiguskorra, demonstreerides nii õiguse kohustuslikku normatiivset loomust kui ka loomuõiguslikku, ilma milleta ei ole samuti võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate). Laias laastus on siin tegemist kõigiga, kes osalevad õiguslikult relevantses elus. Nende ülesandeks on tõstatada oma tegevusega nõude sisu. Selles avaldub muidu neutraalse sätestatud õiguse ülipositiivne loomus. Alexy demonstreerib, et õiglus pole midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis
Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia esemeks on õiguse ja ühiskonna vaheliste mõjutegurite avastamine. Need on küsimused sellest, kas
...........................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad...........................................................................................................................9 3.1Sugukonnaõigus................................................................................................
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-Ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul. 14. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune: ühelt poolt arenevad majanduslikud suhted majanduse arengu seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei saa teiselt poolt avaldab õigus mõju ka majandusele, sest kehtestab majanduslikele
Kõik kommentaarid