Õietolm (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Õietolm

.......................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................................................................................................................... 4 4Lilled, mesilased, õietolm ja mesi.........................................................................5 5Kokkuvõte............................................................................................................. 5 6Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 6  Sissejuhatus Kevadeti tärkab eestis taas loodus, puud muutuvad roheliseks, lume sulades hakkavad lilled õitsema

Loodus

9

doc

Mesinduse referaat

kirjas. 3 Mesilaste korjemaa Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 ­ 2 km raadiuses. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate

Mesindus

8

doc

Referaat - mesilane

putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir. Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus

Bioloogia

7

doc

Mesilaste korjemaa

karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 ­ 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu

Mesindus

6

docx

Mesilased

mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: mesilased Perekond ja liik: Apis mellifera Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm Toitumisaparaat: imikärss Tiivad: 2 paari Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas Koorumisaeg: 3 ööpäeva Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena Toitumine: nektar, õietolm, suir Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat Kasutatud kirjandus : 1. Looduse entsüklopeedia lk 180-181 2. Loomariigis 2001 3. www.miksike.ee 4. www.google.ee

Bioloogia

4

doc

Mesilane

toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet ­ mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" ­ kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat · Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad Selts: kiletiivalised

Bioloogia

4

docx

Mesindussaadused kordamismaterjal

Mis mõjutab mee kristalliseerumist? Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C. Millisel temperatuuril võib mett sulatada, et kasulikud ained ei laguneks? Alla +40°C. Mis on õietolm? Õietolm on mikroskoopiliselt väiksed moodustised (terakesed) mis kujutavad endast taimseid meessugurakkusid. Milliseid elutegevuseks vajalikke aineid saavad mesilased õietolmust? Vitamiinid, mineraalsoolad, valgud, rasvad. Mis vahe on õietolmul ja suiral? Suir on läbi teinud piimhappekäärimise, õietolm pole. Suir happelisem kui õietolm. Suir sisaldab suhkruid ja piimhapet rohkem ning valke, rasva ja tuhke vähem kui õietolm. Millised mesilased tarus eritavad vaha

Mesindus

4

doc

Meetaimede ülevaade

Väetamata mullal kasvava taimed eritavad kõige paremini nektarit siis, kui mulla niiskuse sisaldus on 60 % täielikust veemahtuvusest. Väetatud mullal aga suureneb nektarieritus niiskusesisalduse suurenedes. Umbrohud ja muud looduses suhteliselt vastupidavad liigid on mullaviljakuse ja mulla niiskusesisalduse suhtes vähem tundlikud, mistõttu eritavad nad nektarit aastate lõikes suhteliselt stabiilselt. Tundlikumad on aga kultuurtaimed. (Rohtla, 2001) Teiseks korjeobjektiks on õietolm. Viimast koguvad mesilased mee- ja õietolmutaimedelt. Kuigi teatud perioodidel on õietolmud looduses üsna napilt, suudavad mesilased oma valguvajaduse kattakärgedesse varutud õietolmu arvel. Kärgedesse paigutatud õietolm teeb läbi piimahappekäärimise ja temast saab mesilaste põhiline valgurikas söök ­ suir. Suira keemiline koostis on lähedane õietolmu omale. (Rohtla, 2001) Meetaimede konveier Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa

Mesindus

Kommentaarid (0)