Õhumikroobide määramine

Õhumikroobide määramine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas mõjutab õhk mikroobide arengut?
Millised mikroobid on kohandunud õhus eksisteerimisega?

Lõik failist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

s.a.n.d.e.r Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. 1) Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= 78,5 cm2 2) Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile: 100 cm2 10 l

Mikrobioloogia

docx

Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3)

Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati

Mikrobioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit

Bioloogia