Õhkkonna kaitse (2)

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Keskkonnakeemia

1.metalli aatomite oksüdeerumine 2. oksüdeerija tarvitab ära vabanenud elektronid. Korrosioonitõrje *Metalli isoleerimine väliskeskonnast ( Alumiiniumi kattumine oksiidi kihiga mis väldib edasist oksüdeerumist, värvimine, lakkimine, emailimine, katmine õliga) *Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel * Metallkonstruktsioonide ühendamine vooluallika negatiivse poolusega (katoodkaitse) *Elektrokeemiline kaitse ­ kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja mööda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. *Katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, tsinkplekk) * Inhibiitorite kasutamine Korrosioonitõrje vahendid *polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) *vahekiht (takistab ioonide liikumist)

Keskkonnakeemia

30

doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude

Keskkonnakaitse ja säästev areng

30

doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude

Ökoloogia

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust). Biotiik ­ reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on aeroobsed tiigid, milles orgaanilist ainet lagundavad bakterid saavad hapnikku vetikailt. Põhipuhastiks sobivad nad soojas kliimas, Eestis kasutatakse neid peamiselt järelpuhastina. Biotoobikaitse ­ loomade elupaikade kaitse. Biotoobi kandevõime ­ suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda. Biotoop ­ 1. Ökotoop ­ biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise rezhiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik)

Bioloogia

71

docx

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteemist täpsemalt rääkides, peab teadma ka seda, mis on biosfäär, milles ökosüsteemid asuvad. Biosfäär. 1. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet biogeosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad  orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri ehk vesikeskkonda, litosfääri ehk muldkonna ja atmosfääri ehk õhkkonna alumisi kihte. 2. Vernadski tähenduses (laias) kogu maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jälgi. Biosfääri paksus on maksimaalselt 40 km. Biosfääri asustus on suurim ekvaatori piirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Lisaks sellele sõltub organismide asustustihedus nende suurusest mida suurem on organism, seda väiksem on nende asustustihedus. Maksimaalne asustustihedus on seega ainuraksetel.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Looduskaitse areng Euroopas Kesk-Euroopa tihedasti rahvastatud alad, eriti Saksamaa olid kohaks, kus kõige esmalt hakati tunnetama inimese survet loodusele ja koos sellega looduse kaitsmise vajadust. Esimesed organisatsioonid, mis sel alal tekkisid, lähtusid mitte majanduslikust, vaid looduse kaitsmise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovezje metsa Poola ja Valgevene piiril. See tarva poolest tuntud ala on olnud kaitse all juba 14. sajandist alates. Böömi vürst Adolf von Schwarzenberg andis ülemöödunud sajandi 60. aastatel kaitsealaks laialdase metsamassiivi oma maadel. Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 ­ Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine

Keskkonnakaitse ja säästev areng

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (2)