Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence Haigla Õenduskooli direktor ja ka Providence Haigla Õenduse osakonna juht.peale sealt lahkumist töötas ta 7 aastat Indiana Haiglas. · Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve...
I varianat. 1. valige õige vastus: Farmakodünamika kirjeldab kas A)millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis C)annuse ja toime vehelisi seoseid, farmakoni ja retseptori vahekorda ja sellest tingitud organismi elutalitluse muutusi. d)primaarse ja sekundaarse toime vaheliste seoste ja protsesside ahelat 2. valige õige vastus : Säilitav annus A) summarne ravimi kogus, mis on vajalik ravimi terapeudilise konsentratsiooni saavutamiseks veres b)manustamiseks ettenähtud ravimi kogus c)ravimi terapeudilise kontsentratseoon säilitamiseks vajalik annus d)osa, mis omab toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks või mis ei sisalda üldse toimeainet 3. valige õige vastus: Poolväärtusaeg näiteb a)millised on muutused organismi elutalitlus, mis on tingitud saad. Ra...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2- 4 Evolutsiooniteooria - Charles Darwin Tallinn 2009 Charles Darwin Juba 200 aastat tagasi sündinud Charles Darwinil oli käes laialt aega eluslooduse saladustesse süveneda ning tänu sellele suutiski ta luua laiapõhjalise evolutsiooniteooria. Charles Darwin, kes õppis Cambridge'i Ülikoolis usuteadust, loobus piibellikust loomisteooriast ümbermaailmareisil, kus tegi tähelepanekuid liikide tekkimise kohta. Mõte, et inimene ei ole loodud Jumala näo järgi, vaid tal on hoopis ahviga ühine esivanem, ei olnud toona kõigi jaoks vastuvõetav ega ole seda ka veel tänapäeval. Miks just Darwin lahendas liikide põlvnemise mõistatuse? Kui vaatame, kuidas Charles Darwin töötas ja arenes, siis näeme, et ta sai tegeleda just sellega, millega ise tahtis. Ta ei ...
Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Variant 1 1. Tähtsamate polüsahhariidide esinemine toiduainetes. 2. Makrotoitainete soovitav vahekord päevases toiduratsioonis. 3. Mis on laktoostalumatus, toitumissoovitused laktoostalumatuse korral. 4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täister...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
Õendusjuhtimise analüüs Õendusjuhtimine (nursing management) on juhtimine, mis lähtub eesmärgist, mitte ainult reeglitest, süsteemist ja tööülesannetest. See toetub ühistele väärtushinnangutele ning üksmeelele. See stimuleerib initsiatiivi haarama ja suunab tegevusele sisaldades hulgaliselt: iseseisvust, vastutust ja kohusetunnet ühise eesmärgi saavutamisel. Eeltingimuseks on siin kutseoskus ja ühine seisukoht, mis on põhiväärtused, nii õendusabis, kui personali omavahelistes suhetes. Situatsioonist lähtuv juhtimine on õnedusjuhtimise üks aspekt. Ei piisa vaid lühinägelikust tegutsemisest kohe ja praegu. Hetkeolukorda tuleb osata näha kaugemas perspektiivis, et seeläbi kindlustada pidev areng soovitud suunas.Õendusjuhtimine baseerud demokraatlikul juhtimisvormil. (Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta...
ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI Tunnused: 1. Lihasevalu; 2. Juhtmetesse kinnijäämine; 3. Põletus; 4. Teadvusekadu; 5. Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohut...
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk ...
Liili Saar & Maris Maigre, I kursus-6.rühm 29.oktoober 2009 Ida Jean Orlando sündis aastal 1926. Ta on Itaalia päritolu ameeriklane. Kui ta oli 21 aastane sai ta õendus diplomi New York´i Meditsiinilisest kolledzist. Bakalauruse kraadi sai ta aastal 1951(St. John´s University) ja vaimses tervises magistri kraadi (Columbia University). Orlando oli dotsent Yale´i ülikoolis. Yale´is olles oli ta rahvusvahelise instituudi projekti uurija. Selles uuringust arenes Orlando teooria, mis avaldati aastal 1961 raamatus "Dünaamiline Õe-Patsiendi suhe"( The Dynamic Nurse-Patient Relationship). Ta arendas seda teooriat McLean´i haiglas olles. Orlando valduses oli erinevaid positsioone Bostonis. Ta oli Harvardi Kommuuni tervise plaani nõukogus. Ta teenis nii riikliku ja rahvusvahelise konsultandina. Ta on tihti lektor ja ta viib läbi palju õendus protsessi seminare. Ta on abielus Robert Pelletier´iga ja elab Bostonis. Pensionile läks ta a...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava KODUNE HAPNIKRAVI Iseseisev töö Juhendaja: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Sissejuhatus Atmosfääriõhk, mida me hingame, on gaaside segu. Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suit...
MUUSIKATERAAP IA Liis Ruben 1 Leana Stepanova 1 ÕDE II MUUSIKATERAAPIA EESTIS Eestis hakati laiemalt muusikat teraapiliselt kasutama 1980ndate teisel poolel. Eesti Muusikateraapia Ühing asutati 1990. aastal. Esimesena loovteraapiatest sai muusikateraapia akadeemilisel tasemel täienduskoolitus tuule tiibadesse 1991. aastal Tallinna Ülikoolis. 1996. aastal alustas TPÜ Psühholoogia osakonnas kaheaastane muusikateraapia lisaeriala programm, millest käesolevaks hetkeks on kujunenud Kunstide Instituudi kunstiteraapiate kõrvalaine muusikateraapia suund. 2 2 MUUSIKATERAAPIA (1) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on...
joogid, mis võivad ärritada teie magu (nt alkohol), · puhake ja magage piisavalt, · olge kehaliselt aktiivne ja järgige oma arsti soovitusi, · kui teie vaevused kestavad või tugevnevad, kontakteeruge arstiga. 10 KASUTATUD ALLIKAD Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele.Tartu. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Maohaavand. SA Tartu Ülikoolikliinikum. http://www.kliinikum.ee/? menu=58&mod=info_haigustest&id=138&group=haigused#patsiendiopetus (19.09.09). Mao-sooletrakti haigused. SA TartuÜlikoolikliinikum. http://www.nooruse.ee/~43905152717/Mao-soole/index.html (19.09.09). 11
Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus unus: . 18.11.09 65 aastane patsient tuli haiglasse allakõhu valuga mida tema sõnadega oli skaalas 6. Patsient oksendab pärast sööki, oli tunduv ebameeldiv lõhn suust. Palpatsiooni uuring seletas, et valu piirkond on regio hypogastrica ja iliaca dextra vahel. Pärast ultraheli uuringut ja vere analüüsi, oli diagnoosinud alläge apenditsiit. Patsient oli pandud järjekorras 48 tunni pärast saada operatsiooni. Patsient jäi haiglas. 19.11.09 Kaheksa tunni pärast patsiendi seisund halvenes tugevasti, valu tugevnes üheksani, alustasid kõhulihaste spasmid, pulsus celer et altus, hypertonia symptomatica 155/100 mmHg. Patsient oli erakorraliselt saatnud operatsiooni toas, ja operatsiooni käigus oli seletatud, et apenditsiidi eest appendix vermiformis sai mõne 0,5 cm rebimised, ja põhjustas äge peritoniidi mis näi...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Maia-Liisa Voolaid KUIDAS LUGEDA MÕTTEID ZESTIDE JÄRGI Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................3 1. KEHAKEELE OLEMUS..........................................................................................................................................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISI...
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vaj...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsükl...
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägival...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Sem...
Mehe viljakus ja reproduktiivtervis Viljakust soodustavad tegurid: · Tervislik toitumine: Hispaania teadlased leidsid, et tervislikult toituvatel meestel on elujõulisem sperma. Varem on sama uurimisrühm leidnud, et sperma kvaliteeti halvendab rohke piimatoodete ja liha söömine. See-eest lehtsalati, tomati ja puuviljade tarbimine muudab seemnevedelikku elujõulisemaks.Selgus, et normaalse spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke. Uurijate sõnul avaldab negatiivset mõju ka see, kui toidus leidub vähe antioksüdantseid toitaineid. Mendiola uurimisrühm järeldas, et toitumine näib spermakvaliteeti mõjutavat, kuid väite lõplikuks kinnitamiseks tuleks lisauuringuid korraldada. · Regulaarne ja mõõdukas treening: Mõistlik olek...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
Argumentide väljavõtuleht Laura Laas O16-011 Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud 1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu miinimumtasusid mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale. Seletus Lepe hõlmab kõikide erialade õdesid ja ämmaemandaid. Seletus Kindlasti ...
Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna see hõlmab inimeste vahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel. 4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar- teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudest aladest selleks, et...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Eda Mangus EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Ideekavnd Juhendaja: I. Nool Tallinn 2012 EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Mitte ükski teine tervisega seotud probleem ei vähenda inimese aktiivsust ja ei alanda elu kvaliteeti rohkem kui välistest teguritest põhjustatud vigastused. Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Me kõik vananeme individuaalselt ning seega erinevad ka meie valikud, k...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..........
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
Vastused küsimustele Humanism meditsiinis 1) Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humaansus on meditsiinitöötaja vaieldamatu omadus. Soe, terane suhtumine patsiendi poole on humanismi kindlailmeline vorm. Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on tekkinud haiguse tõttu. Kannatlik suhtumine erutatu patsiendi poole teeb teda rahulikuks. Meditsiinitöötajal peab olema taktitunne. Ta peab suhtlema patsiendiga nii, et ta ei muutu kurvaks; nii, et tal oleks paranemislootus. Selle jaoks on vaja mõtelda patsiendi kohta, proovida teda mõtteid aru saada. On vaja ka teda ...
VIRGINIA HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansas Citys Kaheksalapselisse perekonda sündis ta viiendana Lapsepõlve veetis Virginias Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS JA TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Army School of Nursing, mis asus Washingtonis ning lõpetas 1921. aastal 1924. aastal alustas tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaurusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli Virginia aastatel 1934-1948 õpetaja 1953. aastal võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Elu jooksul andis välja mitmeid raamatuid Üks tema tuntumaid trükiseid on ...
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
ENESETÕHUSUS Affektiivsed Mõisted Enesetõhususe tunnetus protsessid Motivatsioon Kognitiivsed protsessid Iseregulatsioon Enesetõhususe Enesetõhuse areng Enesetõhusu tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku Valitsevad/aktuaalsed eneseusu Effektiivne eluga käivitamis...
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
Kui haiglarutiin erineb pt isiklikust väljakujunud eritamisrutiinist, võib see tal selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on harjunud toimima kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta peab voodis olema ja arsti visiiti ootama. Tänan! Kasutatud allikad http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thum b222.png ÕENDUSE ALUSED. NANCY ROPER, WINIFRED W. LOGAN, ALISON J. TIERNEY. NELJAS VÄLJAANNE Eritamine. Kristi Kivineem, Sylvia Sulengo, Diana-Lisanne Käpp
· Asendi vahetamine · Suhtlemine · Kuuma/külma rakendamine · Muusikateraapia · Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
Maia-Liisa Voolaid FT I Võeti kasutusele 2002. aastal Loojateks Izabel ja Richard Koscienly Mõeldud neuroloogiliste häiretega inimestele Patsiendile koostatakse spetsiaalne programm Kasutatakse mitmeid vahendeid, peamine on dünaamiline propriotseptiivne ortoos TheraSuit Koosneb erinevatest osadest: müts, vets, püksid, põlve padjakased, käe- ja jalanõudekinnitused Ühendatud omavahel elastiksidemesüsteemiga Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub viis korda nädalas, kolm nädalat järjest Soojendus, kudede massaaz Universaalsed harjutused Tasakaal, koordinatsioon Harjutused ämblikul Kõndimisharjutused Funktsionaalne treening Peaeesmä...
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
MaiaLiisa Voolaid FT I Plaastribade asetamine spetsiaalse metoodikaga kehaosadele Piiratakse teatud kindlasuunalisi liikumisi, teistes suundades on liikumine vaba Moodustatakse kange, mitteliikuv side Kasutatakse erinevates piirkondades Suurendab paranemist Kaitse ja tugi vigastatud kehaosale Samal ajal lubades optimaalset funktsionaalset liikumist Limiteerib vigastavaid liigutusi Võimaldab varajast sportlike tegevuste jätkamist Protseduuri läbiviija hindab sporditeipimise eesmärke ja situatsioone, mida tuleb vältida Teipija teadmised ja teipimistehnika kvaliteet Enne teipimist arstlikkontroll ja arsti luba teipimiseks Terapeutiline hoolitsus enne teipimist elektrilised rakendused Paistetus peab olema alanenud Valu ja ebamugavustunne minimaliseeritud Parima keskkonna tagamine kudeme taastumiseks ja paranemiseks Ei tohi liialt vara alu...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada se...
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014...
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine ...
tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp (08.05.2018). Jackson Allen., P. (2014). Promoting Breastfeeding in Infants with Cow's Milk Protein Allergy: A Case Study. PEDIATRIC NURSING, 40: 5. Osborn, K., Lyons., M. (2010). Is bottled water really unsafe for making up infant formula. Community Practitioner, 83(3): 31--4. Raukas, R., Uibo, O., Raal, A. (2006). Tervislik toit lapseootel naisele imikule väikelapsele. Tallinn: Kirjastus Valgus OÜ. Roper, N., Logan, W.L., Tierney, A.J. (1996). Õenduse alused. Tallinn: AS Kirjastus Elmatar. Torigoe, C., Asakura, L., Sachs, A., Demézio da Silva, C., Freitas de Vilhena Abrão, C., Silva dos Santos, G., Coelho, L. (2012). Influence of the nutritional intervention in complementary feeding practices in infants. Journal of Human Growth and Development, 22(1): 86--93. LISA 1. Tabel 3. Infootsingu raport
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
Vähesel või suuremal on iga inimene mõjutatav millestki või kellestki. Meie arvamus kattus autori arvamusega. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti turvalisus poliitika põhisuunad aastani 2015. RT, I 2008, 25, 165; 10.06.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629 (17.06.2008). Planeerimise põhimõtete rakendamine. (2016). Rahandusministeerium. https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Roper, N. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. 14
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja Väide: Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus Seletus Eesti õdede rahulolu oma töö ja elukutsega on väga kõrge ning samuti Õdedel on suur töökoormus ja väike töötasu, mis paneb neid Eestist hinnatakse suhteliselt kõrgelt töökeskkonda. lahkuma. Nii arste kui ka õdesid kohustatakse täitma kõikvõimalikke lisaülesandeid, tihti ei anta võimalust keskenduda oma e...
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas Väide: Õe eriala EI OLE eesti ja tervishoiusüsteemis väärtustatud ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus. Õdede eriala on väärtustatud, Seletus. Õe eriala ei ole ühiskonnas ja kuna õdesid tunnustatakse ja tänatakse tervishoiusüsteemis väärtustatud, kuna tehtud töö eest KOV tasandil. õed ei pea töötasu piisavalt suureks, ja tunnevad, et nende tööd ei hinnata piisavalt, et maksta väärilist töötasu. Tõestus. Tallinna linnavalitsus korraldas Tõestus. TÜ sotsteaduslike uuring...
KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord veniv...
PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja võimelisust. Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi nime, operatsioonisaalis toimuvat...
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui v...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNE...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad........................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest................................................................................. 4 3. Kasutatud Kirjandus....................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
