ÕLU
Üldist
Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest
valmistatud alkohoolne jook
Temas on 1-7 massiprotsenti alkoholi
Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse
või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult.
Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett.
Õllepruulimise jaoks on oluline vee karedus.
Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat vett, ale-tüüpi aga vastupidi
karedamat.
Valmistamine
Eestlased valmistavad õlut
põhiliselt odrast
Aafrikas valmistatakse hirsiõlut
Saksamaal nisuõlut
Ida-Aasias riisiõlut
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kuldaares
Õppematerjali autor
riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. 1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot). Viski - on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Viskid erinevad alkoholikoguse,
valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning Saku Originaal saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult Siider Mustikasiider Kangus: 4,7% Fizz Blueberry on kodumaise õunaveini baasil valmistatud kerge mustikamaitseline siider. Mõnusalt mahe mustikasiider sobib ideaalselt eestlaste põhjamaise maitsemeelega. Fizz Blueberry on
Arheoloogiliste leidude najal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 a eKr ja ka hiljem on meie aladel põhiliseks kasvatatud teraviljaks olnud oder. Tõenäoliselt õppis inimene koos viljakasvatamisega ära ka teradest kääritatud joogi valmistamise. I at teiseks pooleks oli õllepruulimine omandanud selgemad piirjooned ja levinud kõigi Läänemere äärsete rahvaste hulgas. Sellisele oletusele võiks tuge pakkuda ka joogi enda sarnased nimetused: eesti õlu, rootsi öl, soome olut, norra øl. Esimene kirjalik teade pärineb küll alles aastast 1284, kus Saaremaa piiskop nõuab rahvalt õlleandamit. Kuid seegi viitab sellele, et pruulimikunst pidi olema tuttav juba palju varasemast ajast ega ole tulnud Eestisse sakslaste kaudu, kes jõudsid siia 13. saj alguses. Alates sellest ajast muidugi sakslaste mõju kasvas. Linnuste, losside, linnade ja hiljem ka mõisapruulikodades pruuliti õlut ja see ei jätnud mõju avaldamata ka talupojaõllele
koostises. ÕLU Õlu on alkohoolne jooks, milles on 1- 7 massiprotsendi alkoholi. On teada, et õlut valmistatakse juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi (on pruulitud 4000 aastat enne Kristuse sündi). Kui meie esivanemad hakkasid vilja kasvatama ja sellest leiba küpsetama tekkisid eeldused ka õlle valmistamiseks. Kaasaegne klassikaline õlu pärineb Kesk- ja Lääne- Euroopa põhjaosast, nüüdseks on tänapäevane õllepruulimine maailmas kõikjal levinud. 1516 aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgehot). Maarjamaal hakkasid mõisnikud mõisate juurde rajama õllekodasid 19 sajandil tööta 9 õlletehast, ka praegu on neid alles jäänud omajagu. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kui eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
mis oli tollal peamiseks magusaallikaks, kogu saarestiku Antiquast Tobago ning Trinidadini. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid