ÕIGEKIRJUTUS - numbrite kirjutamine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pptx

See tühine tühik.

 Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel: Vare 1998: 108-107. NUMBRID  Eesti keeles ei rühmitata kuni neljakohalisi arve, ka ei sobi meil rühmitusmärgiks inglispärane punkt, nagu 6.458, või Ameerikale omane kome 6,458.  Alates viiekohalistest arvudest rühmitatakse numbreid tagantpoolt ettepoole kolmekaupa ja rühmitusmärk on tühik: 18 650; 14 300 000  Telefoni- ja faksinumbrite kirjutamine algab plussmärgiga, mis kirjutatakse numbritega kokku: +372 XXX XXXX.  Kui arvule järgneb mõõtühik, tuleb see kirjutada lahku olemata sellest, kas mõõtühik on sõnaga välja kirjutatud või esineb lühendi või tähise kujul: 3 liitrit ~ 3 l. KASUTATUD KIRJANDUS  Mäekivi, H., Raadik, M. See tühine tühik. 2005.

Eesti keel

23

doc

Eesti keele reeglid

allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks. KIRJAVAHEMÄRGID Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik ­ see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis".

Eesti keel

18

docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

Vii talle tuhat tervist.  Arvus 100, 1000 jne numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 inimest. Sõitjat toetati 1000 krooniga.  Õige on 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.  Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000.  Arv ja mõõtühik tuleks paigutada ühele reale.  Numbrid ei tohiks sattuda tekstis kõrvuti: Kasum oli aastal 1993 65 000 krooni Põhi- ja järgarvude kirjutamine  Põhiarvud araabia numbritega: 12 kuud, aastal 1930, 50 krooni.  Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 3. kursus, III kursus, 14. kohal, XIV kohal, 1930. aastad, Karl XII, XX sajandil.  Punkt saab olla ka rooma numbrite järel, kui ta annab tähenduse `esiteks, teiseks`: I. Ehitusuuringud II. Krundi eraldamine  III. Kaevetööd IV. …. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul

Eesti keele väljendusõpetus

9

docx

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja ­väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE

Eesti keel

68

docx

Algustähe ortograafia

ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine trükk Kirjutag

Eesti keel

12

docx

TÜÜPILISI ÕIGEKIRJAVIGU ESMAKURSUSLASTE KIRJALIKES TÖÖDES

Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus arusaad-avad aru-saa-da-vad; parim: aru-saadavad elektr-oonikakaubad elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika- kaubad organis-eerida or-ga-ni-see-ri-da NUMBRITE KIRJUTAMINE Kümnest väiksemate numbrite puhul on soovitav kasutada sõnu. Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele `mitu?' (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB

Eesti keel

35

docx

Suur-väike algustäht

ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suu

Eesti keel

11

docx

Eesti keele grammatika

3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või enamasilbiliste sõnade lõpus sõltub k, p, t õigekiri sõna pearõhust: 1) kui viimane silp pole pearõhuline, kirjutatakse üks k, p, t: taburet, kotlet, kabinet; 2) kui viimane silp on pearõhuline, kirjutatakse kk, pp, tt: galopp, ballett, omlett. 4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia. See reegel ei kehti tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg. 1.2 Kaashäälikuühendi õigekiri Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne.

Eesti keel

Kommentaarid (0)