Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 65 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristo tikk
Õppematerjali autor
Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba.......................................................................................................................... 6
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
maailmametsadest on loodusliku päritoluga (95%). Kõige rohkemmetsi on Venemaal,Brasiilias, Kanadas ja USAs. Metsa pindala on tegelikult kogu aeg vähenemas ning seda just arengumaade tõttu. Euroopa pindalast on metsaga kaetud pm kolmandik ning see pärineb pm kõik põhjamaadest. Aga enamus euroopa metsadest on eraomanduses. Umbes pooled E. metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. 3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets.
I puistuid. kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab rindeks e. Metsakorraldus . Tegeleb metsade, mets alati ka ümbritsevat keskkonda. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude arvestamisega, metsanduslike tegevuste taimekooslust, mis on kujunenud puude koos valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet planeerimisega, metsadele majanduskavade kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel koostamisega. üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised
.......................................................................................... 9 1.5 KOHT ÖKOSÜSTEEMIS......................................................................................... 10 1.6 KASUTAMINE.................................................................................................... 10 1.7 HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................11 1.7.1 Eesti pärisnimed...................................................................................12 1.8 HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD..............................................................................12 1.8.1 Seenhaigused.......................................................................................12 1.9 KAHJURPUTUKAD............................................................................................... 13 2 HARILIK MÄND....................
kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku. Mineraalühendeid alla 15% turba absoluutkuivast massist; kui neid üle 50%, siis mineraalmuld. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Alati on soostmisprotsessi olemus ja intensiivsus sõltunud kliimast. Eesti territooriumil on klimaatilised tingimused soode tekkeks olnud soodsad peaaegu kogu jääajajärgsel ajajärgul, kuid seoses kliima ja hüdroloogiliste tingimuste muutumisega on turba settimine olnud kord kiirem, kord aeglasem. Tugevasti on eesti soode teket ja arengut mõjutanud pinnamood. Võrdsete kliimaolude korral on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja vee äravool väike v praktiliselt puudub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid