Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärkamisaja võlud ja valud (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist


Ärkamisaja võlud ja valud
Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks.
Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon , mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud
Ärkamisaja võlud ja valud #1 Ärkamisaja võlud ja valud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tambaumk Õppematerjali autor
Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Rahvuslik liikumine Eestis

mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris (1856-1859). Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. 6. Adam Peterson Holstre taluperemees, kes oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Peterson saadeti vangi- "Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade eest. 7. Johann Köler -Mainekas kunstnik Peterburis. Ta oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Oli I üldlaulupeo korraldamise vastu. Tõi C.R.Jakobsoni Rahvusliku

Eesti ajalugu
thumbnail
9
docx

Ärkamisaeg

liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma lehe rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: ,,Eesti vennad laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga sai Eesti hümniks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ning 1870. aastate algus. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomees, mis oli esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Arutlus

organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt. Jakob Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Sellises olukorras võttis Hurt vastu Jannseni pakkumise asuda ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Oma ajalookäsitluse avaldamine pealkirja all ,, Pildid isamaa sündinud asjust." tekitas saksa ringkondades valju nurinat ning Jannsen oli sunnitud Hurda ajalehe juurest tagandama. Nõnda sattus Jakob Hurt ühte leeri ärkamisaja radikaalseima tegelase Carl Robert Jakobsoniga ,kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus . 1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle , mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit . Siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituse eesotsas. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteis sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleristu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema

Ajalugu
thumbnail
13
doc

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõ

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Õpimapp Eesti Ärkamisaja kohta

Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajal

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Johann Voldemar Jannsen

Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli

Eesti keel
thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng.....................................................................8 2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel..................................................................................9 2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis.......................................................................10 3. Tulemused...................................................................................................................11 3.1 Tulemuste analüüs.........................

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
11
docx

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun