Ärkamisaja tähtsamad tegelased (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Rahvuslik ärkamisaeg

*Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus ­ 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 ­ Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. ­ Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e

Kirjandus

5

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Vanemuise seltsis 3 isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Aastast 1878 toimetas ajalehte ,,Sakala". 1881 valiti EKS presidendiks. Andis esimesena välja eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lydia Koidula (1843-1886) ­ Jannseni tütar. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik, kirjutas ka lastelaule. Ohverdas väga palju vaba aega, et aidata isa ajalehetöös. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ­ eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 1857 asutas Perno Postimehe. Kasutas esmakordselt nimetust ,,eestlane". 1863 asutas Eesti Postimehe. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud

Ajalugu

5

doc

Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid

Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Hermann ­ toimetas tartu ajaleht Postimeest Reimann ­ Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karkusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Rahvusliku liikumise politiseerumine: Postimehe, Teataja, Uudiste vaated Vaadetelt jaguneti kolmeks: mõõdukateks liberaalideks radikaalseteks liberaalideks sotsiaaldemokraatideks · Rühm Tartu haritlasi ostsid 1896

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja,

Ajalugu

3

doc

Vene aeg 2

Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgja

Ajalugu

6

doc

19-20 saj. algus

2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e. algkoolid, mingit eriala sai õppida maakonnakeskustes asuvates kreiskoolides (tänapäevased kutsekoolid), kubermangulinnades tegutsesid gümnaasiumid, kõrgharidust sai Tartu Ülikoolist, Kunda seminarist ja Valgas Simse seminarist. 3.Vaimuelu tegelased Janis Cimze -oli sakslane, juhatas kihelkonna õpetajate seminare, mis olid mõeldud eetlastele ja lätlastele. O. W. Masing ­ andis eesti keelele õ tähe, eestikeelse ajalehe ,,Maarahva Nädala Lehe" väljaandja. Fr. R. Faehlmann ­ oli Tartu Ülikooli eesti keelne rektor, õppis ja töötas arstina, oli ,,Kalevipoja" algataja. Fr. R. Kreutzwald ­ kirjutas meie rahvuseepose ,,Kalevipoeg", andis välja ajakirja ,, Maa-ilm ja mõnda, mis seal leida on" V Rahvuslik liikumine 1

Ajalugu

3

doc

Eesti realismi konspekt 11 klass

Eesti Realism · Realism ­ kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism ­ elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana

Eesti keel

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

· Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes  · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)