Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas  Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen ...............

Ajalugu

8

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. 6. Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt. Käivitus 1789 a Suure Prantsuse revolutsiooniga

Eesti kultuuri alused ja tähendus

13

doc

ÄRKAMISAEG

kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 3 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (1819­1890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja,

Ajalugu

36

docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts

Ajalugu

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Tugevnes antifeodaalne vabastusliikumine ja leidis aset rahvuslik ärkamine. Pärisorjastatud ning haritud eesti maarahvas hakkas tajuma end ühtse rahvana ja nõudma endale nii sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooniga ja korraldas mitmesuguseid üritusi. Baltisakslaste vastuseisu ja sisemiste lahkhelide tõttu see teatavasti

Filosoofia

14

odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

pärast mõisa. ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid mõsinike ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli Mahtra sõda 1858. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmelpool endiselt viletsaks ja seetõttu sai 1864. aastal Johann Köleri ja Jaan Adamsoni eestvedamisel teoks Palvekirjade aktsioon, mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks: mille käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis sellele vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu sisuliselt läbi. Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus avardus järgnevalt aga kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljaspoole oma kodukubermangu

Ajalugu

18

docx

EKA I

ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon? · Eeskiri, reeglid, norm. · Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum. · Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi. Tiit Hennoste: · Teadlike valikute tulemus. · Kaanon ei ole objektiivne ­ lähub ideoloogiast. · Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika).

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)