Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis
Peeter I lõi kolleegiumid, võttis eeskuju vaenlase ehk Rootsi eeskuju, et läbi viia reforme. Oluline roll oli Heinrich Claus von Fick'il. 4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus)
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus.
rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba Nimetada ametisse Kontrollida riigiametnike tööd Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus Kanda hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest 3) Rüütelkond, maapäev: Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal.
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
deklaratsiooniga, kus tõdeti, et “talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele” ja järelikult kuulub mõisnikule ka talupoja vara (talupoeg kui mõisniku rääkiv tööriist). Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik. Lisaks kõigele suurendas orjus muretut ja mugavat minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb..). Enamike asjade eest pidi vastutama mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata. Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini. Linnad & kunst 18.sajandil Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele.
2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud. 3) Rüütelkond, maapäev Rüütelkond kohaliku aadli omavalitsusorgan. · Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. · Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel).
*Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused.
Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal.
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel.
Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile: Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. Frederik II- Taani kuningas. Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Ivan IV (Julm)- Vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Pontus De la Gardie- Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht. Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel.
Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma
o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed
· Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J.Petri). Seadused: · 1802.a ,,Igaüks" Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud.
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
· Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda: Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed)
Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
venestamist. 3) 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. Katariina II sai keisrinnaks. 4) Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Rohkem sõnnikut rohkem vilja rohkem viina rokem praaka rohkem härgi rohkem sõnnikut. 5) Roseni Deklaratsiooniga võrdsustati Eesti talupoeg rääkiva tööriistaga. 6) Linnad olid varemeis ja söötis. Linnaõigused olid vaid kolmel linnal. Linnakodanikud pidid tegema teotööd. Linnad säilitasid provintsilinnade ilme. 7) Võimletulekauga algas valgustusajastus. Surus maha vene aristkraatia.Laiendas impeeriumi. Reformis põhjalikult riiki. 8) Loodi uusi maakondi ja linnasid. Piirati järsult rüütelkondade ja linneliidi privileege. Eesti ja Liivimaa ühendati.
eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse. Paluti
ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14
bürgermeistrid. 1877a. Hakkas kehtima Baltikumis Vene linnaseadus, millega muudeti linnavalitsemiskorda. Eestlaste haritlaste ja ametnik arv kasvas, kuid olid ikka teisejärgulised kodanikud. Linna valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4. talurahvareformid, mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine. 5. estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse. 1865.a loodi Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V
a Uusikaupunki rahuga, kus sätestati Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused.
Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849
ka mitteaadlikud. Rüütelkond polnud Rootsi ajal kindlapiiriline ja liikmelisuse kohalt oli teatav hägusus. Rüütelkonnad koostasid aadlimatriklid – rüütelkondadesse kuuluvate isikute nimekiri. 1720.a II poolel algas aadlimatriklite koostamine, töö viidi lõpuni sajandi keskpaigaks. Moodustati matriklikomisjonid, kes pidid sellega tegelema. Matriklite valmimine tähendas seda, et rüütelkonnad olid suletud seisuslikud korporatsioonid. Rüütelkonna olulisimad institutsioonid on maapäev (kohale pidid tulema kõik rüütelkonna liikmed, hääletada ja sõna võtta võisid vaid rüütlimõisa omanikud) ja maanõunike kolleegium (12 maanõunikku, Saaremaal 6, pidevalt tegutsev kolleegium, maanõuniku amet eluaegne). Rüütelkonna poolt vastu võetud otsused olid täitmiseks kõigile, kes maapiirkondades elasid. Kubermanguvalitsus pidi otsused kinnitama enne kui need seadusteks said. Balti aadelkonna seas puudus sisemine kihistumine vastupidiselt Lääne-Euroopale.
Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval
Eestlased võõrvõimu all Võõrvõimu tulekuga rändavad Eestisse esimesed vähemusrahvused : Balti-sakslased ja ranna- rootslased. talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu) Lisaks kirikumaks kümnis. uue nähtusena eestisse tekivad linnad(9) 4 suuremat linna : Tallinn(Reval), Tartu (Dorpat), Uus-Pärnu (Bernau) ja Viljandi (Fellin) kuuluvad Hansa kaubandusliitu. Ülestõusu põhjused: Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli (omaalgatuslikud maksud ) Ülestõusu algus 23.apr. 1343 kui harju- ja läänemaal algas talupoegade ülestõus. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks olid 13.sajandil linnad : Tallinn, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. 14saj. esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa liitu. 10
Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni
Karl Ernst von Baer Loodus- ja arstiteadlane, embrüoloogia rajaja. Sündis 1792 Piibe mõisas. Õppis Tartu Ülikoolis ja Saksamaal. Elas viimastel eluaastatel Tartus. II Talurahvas 1.Talurahvaseadused 1802/1804 Talupoegadel õigus vallasvarale, pärimisõigus, seadus keelustas ka koormiste tõstmise (Eestimaa). Keelati talupoegade müük maast lahus, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega (nii Eestimaal kui ka Liivimaal) 1816/1819 Kaotati pärisorjus, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada lisaks vallasvarale nüüd ka kinnisvara va. maa, see oli ikka mõisniku oma, talupojad said piiratud liikumisvabaduse (ühest mõisast teise). Asutati vallakohtud, pandi perekonnanimed, algas teorendi aeg. (Eestimaa ja Liivimaa) 1849/1856 Eraldati talu ja mõisa maa, algas talude päriseks ostmine, toimus üleminek raharendile (Eestimaa ja Liivimaa)
Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta.
juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased, mille järel loodi Ameerika Ühendriigid. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda- tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed (lk 87), Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
