Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Äriühing või ühistu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Äriühing või ühistu #1 Äriühing või ühistu #2 Äriühing või ühistu #3 Äriühing või ühistu #4 Äriühing või ühistu #5 Äriühing või ühistu #6 Äriühing või ühistu #7 Äriühing või ühistu #8 Äriühing või ühistu #9 Äriühing või ühistu #10 Äriühing või ühistu #11 Äriühing või ühistu #12 Äriühing või ühistu #13 Äriühing või ühistu #14 Äriühing või ühistu #15 Äriühing või ühistu #16 Äriühing või ühistu #17 Äriühing või ühistu #18 Äriühing või ühistu #19 Äriühing või ühistu #20 Äriühing või ühistu #21 Äriühing või ühistu #22 Äriühing või ühistu #23 Äriühing või ühistu #24 Äriühing või ühistu #25 Äriühing või ühistu #26 Äriühing või ühistu #27 Äriühing või ühistu #28 Äriühing või ühistu #29 Äriühing või ühistu #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liikats Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Äriühingute võrdlus

3. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse astamislepingusse kirja. 4. Vastutus- Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. 5. Lõpetamine- osanike otsusega, kohtumäärusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, muul seaduses ettenähtud alusel. Tulundusühistu 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. 3. Juhtimine- Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl; Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. 4. Vastutus- osanike isiklik varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- AUDITI KOHUSTUS Audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest on vähemalt kaks alljärgnevat tingimust täidetud: 1

Ettevõtlus
thumbnail
6
docx

Äriühing

1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed.

Ühinguõigus
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

aktsionäride vahel võõrandada liikmele, kes võõrandata, võõrandata, osa, aktsia, osamaksu Põhikirjaga võib ette vaba; kolmandale vastab seaduses ja lahkumisel ühingust lahkumisel ühingust võõrandamine näha ka eelnevast isikule ühistu põhikirjas makstakse hüvitist makstakse hüvitist erineva korra. Osa võõrandamisel võib ettenähtud tingimustele võõrandamise leping põhikirjaga ette näha peab olema teiste aktsionäride

Majanduse alused
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta. 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 1996 aasta 1. oktoobril jõustusid üheaegselt kaks mittetulunduslike ühenduste juriidilist staatust korrastavat seadust - Mittetulundusühingute seadus ning sihtasutuste seadus. Mittetulundusühing on põhimõtteliselt selline füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus, mille põhikirjaliseks

Õigus alused
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun