Äriõigus (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

384

pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde  TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4  EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�

Õigus

27

doc

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng ­ seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus ­ filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) ­ netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõi

Tsiviilõigus

28

pdf

Õiguskantsler

Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomusta

Ev õiguskaitsesüsteem

26

doc

Ühiskond - aasta konspekt

ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest

Ühiskonnaõpetus

74

pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................

Avalik õigus

16

doc

Eksami kaasused aines Ühinguõigus

KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle

Ühinguõigus

33

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits  Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigus

Õiguse entsüklopeedia

52

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus

Kommentaarid (3)