2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3.. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents
.................. 20 12.4.Materjali kulu............................................................................................... 21 12.5.Amortisatsioon............................................................................................. 21 12.6.Palgakulude arvestus....................................................................................21 12.7.Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks......................................................22 13.PROJEKTI FINANTSEERIMINE..................................................................... 25 13.1. Ettevõtte käivitamise kulud.........................................................................25 13.2.Finantsallikad............................................................................................... 25 14.RISKIFAKTORID.............................................................................................. 27 15.FINANTSPROGNOOSID KAHEKS AASTAKS........................................
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
- Võrrelge oma tootmist konkurentide tootmisega kirjeldades kaasaegsust, kiirust jms. - Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest - Kes vastustab tootmise eest - Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga tööjõudu on vaja - Kui pikk on tootmise käivitamise periood - Kuidas mõjub tootmine keskkonnale. Kui tegemist on mingil moel reostava tootmisega, tuleb kindlasti kirjeldada meetodeid, kuidas reostusest hoidutakse. 3. Turg ja turundus Järgnevalt kirjeldatakse turgu, klienti ja meetodeid, kuidas oma toode klientideni viiakse. 3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik)
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste
2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
suunata ei saa kohast turismisihtkohta. Frank Howie andmetel on selle loomiseks mitmeid olulisi meetmeid: · muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks; · võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust; · võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees; · tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24) Rich Harrill juhib tähelepanu sarnasusele toodete-teenuste ja turismisihtkoha turunduses mõlemad sõltuvad sellest, mida klient arvab või milliseid emotsioone see temas tekitab. Korduvkülastuse võimalikkuse määrab turismisihtkoha kuvand. (Harrill 2005: 54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht- turgudele ja rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730).
8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe määrab summaarne kulude tase ehk logistika kogukulud. Nimetatud perioodil kiirendasid ärilogistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogiate arenguga seotud tegurid. Tootja turg muutus tarbija turuks, hakkas kasvama vajadus pöörata üha enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
