Referaat
Karakurt - mürgiämblik
KARAKURT (Latrodectus tredecimguttatus) on
maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn
musta lesega samasse gruppi. Ka must lesk on
väga mürgine ämblik.
Karakurt on väike, ainult 1-2 cm pikk. Talle on
iseloomulikud pikad jalad. Isased on emastest
väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal
13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka
oranžid või kollakad.
Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige
sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte
leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias , Krimmis ja Vahemeremaades .
Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea
alaspidi.
Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb
varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob
ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis.
Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui
tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist
ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab
seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased
kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole.
Emane karakurt riputab munadega kookonid
hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad
seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest
väljuvad. Pojad väljuvad kookoneist aprillis ja
kanduvad seejärel võrguniidi otsas tuulega laiali.
Karakurt on väga viljakas. Perioodiliselt, iga 10-12 või 25 aasta järel, esineb karakurdi
massilise paljunemise puhanguid.
Kui selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad , kahepaiksed ja roomajad , siis
putukate hulgas on paju rohkem mürgitootjaid. Ämblike seas leidub võrdlemisi palju
mürgiseid liike. Tegelikult on peaaegu kõikidel ämblikel lõugtundlates mürginäärmed.
Enamasti on need vajalikud putukate surmamiseks, keda ämblik tarvitab toiduks. Siiski
on ka ämblikke, kes on ohtlikud isegi inimesele. Tuntumad nendest on karakurt ja nn
must lesk.
Karakurdi mürk on 15 korda tugevam kõige mürgisema mao – lõgismao mürgist.
Kusjuures kõige mürgisemad on suguküpsed emased ämblikud.
Karakurdi mürk põhjustab kohutavaid piinu, valusid ja magamatust. Kui ohver õigel
ajal arstiabi saab, siis võtab tema paranemine 2-3 nädalat aega. Juba üks tilk mürki võib
1
inimesele olla surmav , kui ta ei saa õigeaegselt vastumürki. Karakurdi hammustus
põhjustab iseloomuliku kliinilise pildi. Siiski võib õigeaegse arstiabi korral
hammustada saanud inimese päästa.
Karakurdi ohtu suurendab kindlasti ka asjaolu, et karakurt on väike ja võib seepärast
jääda kergesti pikas rohus märkamatuks. Karakurdi hammustuste arv kasvab just
emaste ämblike rändamise ajal. Tavaliselt on see nii juunis ja juulis, kui emane karakurt
otsib sobivat pesakohta.
Ämblikumürgid on koostiselt sarnased mao-, mesilase ja herilasemürgiga. Kõik need
mürgid sisaldavad valku. Kui maomürkidest valmistatakse ravimeid ja
maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata.
Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et
sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku
ära.
Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu, valusid ja magamatust, hakkab paranema alles 2-3 nädala pärast, kuid nõrkus püsib üle kuu aja. Rasketel juhtumitel saabub arstiabi puududes surm päeva- paari pärast. Ameerikas esineb mitte vähem ohtlik sama liigi alamliik nimega must lesk (,,Black widow")
http://tiiukursused.blogspot.com/2011_06_01_archive.html PUTUKAHÄVITAJA KRABIÄMBLIK http://www.riinavaikmaa.com/krabiambliku-louna/ SIIDIAPARAAT http://tommytoy.typepad.com/tommy-toy-pbt-consultin/2010/10/ JÄRELNIIT http://www.flickr.com/photos/aeschylus18917/3875510106/ ÕHTLIK VÕRKUR KARAKURT http://en.wikipedia.org/wiki/File:Latrodectus_tredecimguttatus_female.jpg STABLIMENTUM http://en.wikipedia.org/wiki/File:Grass_cross_spider_(Argiope_catenulata)-_Female_W2_IMG_2741.jpg http://www.nature.com/ nmat/journal/v12/n3/full/ nmat3578.html Encyclopedia of Insects LEHTERÄMBLIK LEHTERÄMBLIKU VÕRK http://bugsinthenews.info/?p=5321 VÕRKU MITTE KUDUJAD KRABIÄMBLIK
Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väik
2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi
värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks. Click icon to add picture Ristämblikud Ristämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased. Click icon to add picture Nende võrgu kudumine on omaette Click icon to add ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel picture võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja
Mürgised ämblikud Mürgiseid ämblikuid leidub paljudes kohtades peale Eesti Ameerikas ühed ohtlikumad mürgised ämbikud on must lesk, pruun erak, ja hulkur ämblik Neid ämblikuid leidub seal kõkjal, olgu siis põllul, siseruumides jn... Ämbliku hammustus võib põhjustada raskemal korral surma kui ka erinevaid sümptomeid, milleks on: Sügelus või lööve Valu on hammustuskohal Lihasvalu või krambid Punakas lillaks värv või blistril suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk
emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi. · Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks. Hiidämblik · Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel. · Toitub vees või veekogu ääres elavatest putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused · Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. · Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne. · Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku (surmaenne). · Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära · Harilikku ämblikut puutuda ei tohi.
Kõik kommentaarid