Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ämblik karakurt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
Karakurt  - mürgiämblik  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KARAKURT (Latrodectus tredecimguttatus) on 
maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn 
musta lesega samasse gruppi. Ka must  lesk on 
väga mürgine ämblik. 
 
Karakurt  on  väike,  ainult  1-2  cm  pikk.  Talle  on 
iseloomulikud  pikad  jalad.  Isased  on  emastest 
väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 
13  punast  täppi.  Täpid  võivad  mõnikord  olla  ka 
oranžid või kollakad. 
 
Karakurt  elab  steppides  ja  rohumaadel.  Kõige 
sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte 
leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias , Krimmis ja  Vahemeremaades
 
Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea 
alaspidi. 
 
Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida  sobivat  kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb 
varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob 
ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis.  
 
Kookoneid  on  tavaliselt  kaks  kuni  neli.  Kui 
tavaliselt  koob  emane  ämblik  võrguniidist 
ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab 
seda  ümbrist  enesega  kaasas  seni,  kuni  järglased 
kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. 
 
Emane  karakurt  riputab  munadega  kookonid 
hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad 
seni,  kuni  väikesed  karakurdid  kookonitest 
väljuvad.  Pojad  väljuvad  kookoneist  aprillis  ja 
kanduvad   seejärel  võrguniidi  otsas   tuulega   laiali. 
Karakurt on väga viljakas. Perioodiliselt, iga 10-12 või 25 aasta järel, esineb karakurdi 
massilise paljunemise puhanguid. 
 
Kui  selgroogsetest  on  mürgised  ainult  mõned   kalad ,  kahepaiksed  ja   roomajad ,  siis 
putukate hulgas on paju rohkem mürgitootjaid. Ämblike seas leidub võrdlemisi palju 
mürgiseid liike. Tegelikult on peaaegu kõikidel ämblikel lõugtundlates mürginäärmed. 
Enamasti on need vajalikud putukate surmamiseks, keda ämblik tarvitab toiduks. Siiski 
on ka ämblikke, kes on ohtlikud isegi inimesele. Tuntumad  nendest  on karakurt ja nn 
must lesk. 
 
Karakurdi  mürk  on  15  korda  tugevam  kõige  mürgisema  mao  –  lõgismao  mürgist. 
Kusjuures  kõige mürgisemad on suguküpsed emased ämblikud. 
 
Karakurdi mürk põhjustab kohutavaid piinu, valusid ja magamatust. Kui ohver õigel 
ajal  arstiabi  saab, siis võtab tema paranemine 2-3 nädalat aega. Juba üks tilk mürki võib 
1
inimesele  olla   surmav ,  kui  ta  ei  saa  õigeaegselt  vastumürki.  Karakurdi  hammustus 
põhjustab  iseloomuliku   kliinilise   pildi.  Siiski  võib  õigeaegse  arstiabi  korral 
hammustada saanud inimese päästa. 
 
Karakurdi ohtu suurendab kindlasti ka asjaolu, et karakurt on väike ja võib seepärast 
jääda  kergesti  pikas   rohus   märkamatuks.  Karakurdi  hammustuste  arv  kasvab  just 
emaste ämblike rändamise ajal. Tavaliselt on see nii juunis ja juulis, kui emane karakurt 
otsib sobivat pesakohta. 
 
Ämblikumürgid on koostiselt sarnased mao-, mesilase ja herilasemürgiga. Kõik  need 
mürgid  sisaldavad  valku.  Kui  maomürkidest  valmistatakse  ravimeid  ja 
maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata. 
 
Karakurti  kutsutakse  rahva  seas  samuti  mustaks  leseks.  Arvatavasti  sellepärast,  et 
sarnaselt musta  lese  liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku 
ära. 
 
 
 
 
 

Ämblik karakurt #1 Ämblik karakurt #2 Ämblik karakurt #3 Ämblik karakurt #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karuuni Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Inimesele ohtlikud ämblikud

Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu, valusid ja magamatust, hakkab paranema alles 2-3 nädala pärast, kuid nõrkus püsib üle kuu aja. Rasketel juhtumitel saabub arstiabi puududes surm päeva- paari pärast. Ameerikas esineb mitte vähem ohtlik sama liigi alamliik nimega must lesk (,,Black widow")

Bioloogia
thumbnail
50
pdf

Ämblikulised

http://tiiukursused.blogspot.com/2011_06_01_archive.html PUTUKAHÄVITAJA KRABIÄMBLIK http://www.riinavaikmaa.com/krabiambliku-louna/ SIIDIAPARAAT http://tommytoy.typepad.com/tommy-toy-pbt-consultin/2010/10/ JÄRELNIIT http://www.flickr.com/photos/aeschylus18917/3875510106/ ÕHTLIK VÕRKUR KARAKURT http://en.wikipedia.org/wiki/File:Latrodectus_tredecimguttatus_female.jpg STABLIMENTUM http://en.wikipedia.org/wiki/File:Grass_cross_spider_(Argiope_catenulata)-_Female_W2_IMG_2741.jpg http://www.nature.com/ nmat/journal/v12/n3/full/ nmat3578.html Encyclopedia of Insects LEHTERÄMBLIK LEHTERÄMBLIKU VÕRK http://bugsinthenews.info/?p=5321 VÕRKU MITTE KUDUJAD KRABIÄMBLIK

Loodus
thumbnail
33
pdf

Ämblikud

Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud ­ meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väik

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Referaat - Ämblikud

2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 1­10 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Lülijalgsed

1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed ­ neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad ­ saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik ­ naha peal Kehaosad - millest toitub ? ­ inimese nahast ristämblik elupaik ­ puu kehaosad ­ tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest ­ rikub jahu saadusi

Bioloogia
thumbnail
16
pptx

Ämblikud ja ämblikulaadsed

värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks. Click icon to add picture Ristämblikud Ristämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased. Click icon to add picture Nende võrgu kudumine on omaette Click icon to add ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel picture võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja

Kategoriseerimata
thumbnail
4
docx

Mürgised ämblikud

Mürgised ämblikud Mürgiseid ämblikuid leidub paljudes kohtades peale Eesti Ameerikas ühed ohtlikumad mürgised ämbikud on must lesk, pruun erak, ja hulkur ämblik Neid ämblikuid leidub seal kõkjal, olgu siis põllul, siseruumides jn... Ämbliku hammustus võib põhjustada raskemal korral surma kui ka erinevaid sümptomeid, milleks on: Sügelus või lööve Valu on hammustuskohal Lihasvalu või krambid Punakas lillaks värv või blistril suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk

Bioloogia
thumbnail
9
ppt

Esitlus: Ämblikud

emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi. · Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks. Hiidämblik · Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel. · Toitub vees või veekogu ääres elavatest putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused · Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. · Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne. · Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku (surmaenne). · Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära · Harilikku ämblikut puutuda ei tohi.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun