Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma ● KALIIF- Muhamedi (ilmaliku valitseja ja usujuhi) järglane ● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad:
Lähis-Ida on piirkond Kaug-Ida ja lääne vahel. Tegelikkuses on see omaette maailm ja seejuures väga keerukas. Lähis-Idaks võib seda pidada loomulikult Euroopa seisukohalt. Seda piirkonda võib nimetada ka araabia maailmaks, kuna seal elab suur osa araablasi, aga ka palju teisi etnilisi rühmi ning araabia maailm ulatub kaugemale kui Lähis-Ida. Seda piirkonda võib pidada isalmiregiooniks, kuna suur osa elanikkonnast on seda usku, aga paljud on ka juudid, kristlased, bahad, druusid, zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht.
aasta juuli seisuga 66,429,284 inimest. Rahvastiku tihedus on Iraanis 40,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Iraani rahvastiku tiheduse kaart: Rahvaarvu muutumine 1950-2009 Diagramm: Iraani loomulik iive on 11,45 Iraani elanikkonnast 51 % on pärslased ehk farsid, umbes 24 % aserid, umbes 8 % gilakid, 7 % kurdid ja 3 % araablased, turkmeenid. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Religioon Rahvastikust 89% on siiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni ja enamasti maalt lahkunud). Rahvastikupüramiid
linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse. Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad, suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud. Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju
Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata
Nad usuvad, et on üks kõrgem Jumal: looja, tark isand Ahura Mazda (Ormuzd). Tema vastaseks on Angra Mainju (Ahriman), kes esindab pimedust, kurjust, kannatusi, haigusi ja surma. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus, kas paradiis võib põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus, millele järgenb kohtumõistmine. Ahura Mazdast saab valitseja, taevas ja maa ühendatakse. Igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada võit ja tagada koht taevas Jumala juures. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimisega, abiellumisega sama usu esindajatega, mõõduka söömisega ja sallivusega (Andestamine - vaenlane tuleb muuta sõbraks).
(Türgi, Muhamedi judaistid, mis antakse viisil tapetud loomi, veri, alkohol Muhamedi Piibli lugudest, Mihrab Saksama surma) kristlased, oma varanduse usutakse 5 asja: 1) Jumal on üks 2) rännak keelab moee a) zoroastristid pealt inglid on sõnumitoojad 3) Mediinasse, ebajumalate kõige Uthman ibn heategevuseks prohvetid ja pühad raamatud millest algas austamise tähtsam prohvetid on andnud inimesele ajaarvamine paik Affa-ni
Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Religioon: Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerxes ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi-eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende
Halal o Keelatud (haram): sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol · Usk-praktika-meelsus (Imn-islm-ihsn ) · Jumal on üks (tawhid) · usk inglitesse · usk prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse umma dhimmi need kolm alumist mitte moslemitest moslemiriigi elanikud ? · ahl al-kitb judaistid (Toora; prohvet Musa, Daud) kristlased (Uus Testament; prohvet Isa) zoroastristid (Avesta) · usk Kohtupäeva · Usk, et Jumal on seadnud inimese tee (ettemääratus) Viis alussammast (arkan al-din) · Usu tunnistamine (shahada) Ei ole Jumalat peale Jumala, ja Muhamed on Jumala saadik - l ilha ill llh, wa-Muhammadan raslu 'llh · Palvused (salat) Päikesetõusul, keskpäeval, keset pealelõunat, päikeseloojangul, pimeduse saabudes Palvus palved araabiakeelsed
Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente
15 Kalifaat eksisteeris 632-1258.aastatel. Kristlaste-islamiusuliste suhted on kogu aeg olnud üsna pingelised. 732. Karl Martelli väed kohtusid Araabia väesalgaga. Seal pandi piir islami levikule Euroopasse. Islami maailma jaguneb kaheks: · Islami maailm islam on vastu võetud · Sõja maailm islam pole vastu võetud Islami kogukond on umma, kõik teised on dhimmid judaistid, kristlased ja zoroastristid. Nemad võisid oma usku praktiseerida, aga kuulutada ei tohtinud. Islamism poliitiline islam, mille juured asuvad usupuhastaja Mohammad ibn Abd-al- Wahhabi (1703-1791) juures. Tema arusaam oli asjast, et tuleb elada oma elu nii, nagu Muhamedi ajal elati. Kõik muud viisid on usust taganemine. Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism ususeadus peab olema kõige aluseks.
annaabi.ee 
