V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Siis oli ta
edasi ja sügavamale tunginud selle piiratud, materiaalse ja lõpuni viidud teaduse põhjani.
Võib-olla ta koguni saatis ohtu oma hinge, kui võttis istet sünges keldris alkeemikute,
astroloogide, hermeetikute salapärases lauas, mille ühes otsas keskajal istusid Averroes *,
Guillaume de Paris * ja Nicolas Flamel, ja mille teine ots ulatus Idasse, seitsme-jalgse
küünlajala * valgussärani, Salomonini, Pütagora-seni * ja Zoroastrini *.
Kas see õige oli või mitte, igatahes oletati nõnda. Kindel on, et ülemdiakon sageli käis
Süüta Laste surnuaial, kuhu ta isa ja ema olid maetud koos teiste 1466-nda aasta katku
ohvritega; kuid paistis, et ta seal nende risti ees vähem põlvitas kui kummaliste kujude ees
Nicolas Flameli ja Claude Pernelle'i * haual, mis asusid siinsamas kõrval.
On tõsi ka see, et teda sageli nähti Lombardlaste tänavas, kus ta Kirjanike tänava ja