Lõpuks mõtles Maria välja plaani, kuidas enda ja õe unistust teoks teha. Tema läheb maale koduõpetajaks ja saadab poole teenistusest Broniale. Siis saab õde minna Pariisi arstiks õppima. Kui Bronia on oma õpingud lõpetand, siis maksab tema Maria eest, et too saaks omamkorda Pariisi minna. 1. jaanuaril 1886 asus Maria tööle koduõpetajana. Tema koduks sai Zorawski perekonna mõis, mis asus Szczukis, umbes 113 kilometrit Varssavist põhja pool. Mõned Zorawskite lapsed käisid koolis Varssavis, peale nende olid peres veel kuueaastane laps ja imik. Maria õpetas ainult kümneaastastAndziat ja vanimat tütart Bronkat. Bronka oli 18- aastate, peaaegu sama vana kui Maria ise. Neist said head sõbrad. Zorawskid kohtlesid koduõpetajannat üsna kenasti, aga mitte kunagi endaga võrdsena. Vabal ajal Maria luges ja õppis. Kui Zorawskite vanim poeg Kazimierz tuli Varssavi ülikoolist koju, oli ta noorest koduõpetajannast võlutud ning ka Maria temast
Kuna mõlemal õel oli unistus minna Pariisi õppima (mis oli väga kulukas ning isal tütarde toetamiseks raha polnud), mõtles Maria välja plaani, et vanem õde läheb ülikooli ning tema töötab samal ajal koduõpetajana ning saadab oma säästud õele. Kui õde kooli lõpetab, toetab tema tasuks Maria õpinguid. Nii nad tegidki – Bronia, kes polnud varem saanud end õppimisele pühendada, kuna vastutas pärast ema surma majapidamise eest, sai minna kooli ning Maria läks tööle Zorawskite perekonda. Seal õpetas ta 10-aastast perepoega ja 18-aastast peretütart, kellega sai suureks sõbrannaks. Peretütar Bronkaga hakkasid nad õpetama ka kohalikke lapsi. [1] 1888. aastal läks Sklodowskite rahaline seis jälle veidi paremaks, sest isa sai tööd noorte kurjategijate õpetamiseks reformitud koolis. Töö polnud kuigi meeldiv, kuid palk oli hea ning isal oli nüüd ka võimalik tütarde õppimist toetada. Tänu sellele sai võimalikuks Maria unistus minna Pariisi õppima