Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"zooplanktonis" - 11 õppematerjali

zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma.
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb ookeani põhja...

Bioloogia - Põhikool
83 allalaadimist
10
doc

Emajõgi

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
52 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees. Bakteri rhmadest domineerivad himkondade .- ja .-Proteobacteria ja Cytophaga-Flavobacterium esindajad. Jevee mikroobikooslus varieerub ajas rohkem kui biokile mikroobikooslus. 5. Mikroobikoosluse vertikaalne jaotus jrves: Epilimnion- tsanobakterid; vahetult termokliini peal ja all- heterotroofsete bakterite maksimum, muidu jaotuvad htlaselt; veekogu phjakiht- Chlorobiaceae ja Chromatiaceae. Setted-anaeroobsed fotoautotroofsed bakterid (kui on valgust), seened, anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium, Desulfovibrio). Seente esinemine veekogus on seotud sissekantud taimse materjaliga, kui see substraat saab otsa, siis nende arvukus on vga vike. Jrvede vetikakooslus koosneb peamiselt rni- ja rohevetikatest. Zooplanktonis domineerivad keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Eri tpi jrvede elustik erineb suuresti. 6. Toiduahel veekogus Toiduahel -jada organisme, keda seostatavad jrjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Klassikaline toiduahel veekogus: toitained (N+P+C) + valgus. vetikad . vetikatoiduline zooplankton . karnivoorne zooplankton Mikroobne ling: autothoonne ja allothoonne orgaaniline aine . bakterid . algloomad (sh. heterotroofsed nanoflagelaadid) . zooplankton Mikroobse lingu puhul on bakterite peamiseks substraadiks vetikate rakuvlised produktid (madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, mida vetikad eritavad mbritsevasse vette). Heterotroofsed bakterid on omakorda toiduallikaks algloomadele. Kui tegemist on oligotroofse veekossteemiga, siis on algloomade toiduallikana olulised autotroofsed bakterid perekonnast Prochlorococcus. Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid, kes satuvad veekogudesse pinn...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikats...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
118 allalaadimist
12
pptx

Ookeani elustik

Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem ­ vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd...

Bioloogia - Kutsekool
14 allalaadimist
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve ­ Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühendav väin on...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
33 allalaadimist
8
doc

ATLANDI OOKEAN

Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India ookean nin...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
26
docx

Hüdrobioloogia

04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid usku...

Hüdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
23 allalaadimist
26
docx

Hüdrobioloogia 2015

Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limno...

Hüdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
20 allalaadimist
48
docx

Eesti biotoobid

Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised. Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline. Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga. Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad tähtsat osa zooplanktonis ning kalade toidus. Aerjalalisi, kes samuti moodustavad zooplanktoni ühe põhikomponendi ning on tähtis kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki. Ämblikulaadseid on Eesti magevetest teada umbes 210 liiki, kes peaaegu kõik kuuluvad pärislestaliste seltsi vesilestade rühma. Kiililisi on leitud 54 liiki. Tüüpilised järvevormid on suurtes järvedes elav seenliidrik. madalaid taimestikurikkaid järvi asustav pisiliidrik ja kakslaik-kiil. Kalad. Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised kalad on ahven, haug , latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rääbist ja peipsi tinti. Väikejärvedes on peamiseks kalaliigiks ahven. Olenevalt veekogu liigist võib leida hauge, latikat, särge ning kokre. Kahepaiksed. Rohukonn eelistab elada väiksemate veeko...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
46 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas.  Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Pangodi, Raigastvere, Soitsjärv, Tänavjärv, Vagula, Otepää Valgjärv, Äntu Sinijärv). Iseloomulikud nähtused sel perioodil on:  järvetüüpide piiride ähmastumine  nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine)  madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine  haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine  lepiskalade osakaalu suurenemine  zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv  veeõitsengute sagenemine  tolerantsete liikide prevaleerimine Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel aastatel määravad peamiselt ilmaolud ja vähem reostus. Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. 137. Jõed.  Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisug...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
198 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun