Kas rohkem on ikka alati parem?
Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi
sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju.
Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta
pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine
turismifirmade kodulehekülgedel, et teenitu kuskil Egiptuse zombilinnades või varbaid soojas vees leotades
ära kulutada. Mis sest, et õlu on soe, teenindamine halb ja kaks inimest tuleb ruutmeetri kohta. Raske raha
eest oskab ka iga loll end ,,hästi" tunda.
Seejuures keedavad pea kõik rikkad riigid (Island ja Iirimaa välja arvatud) end demograafiliselt seebiks.
Rohkem kui ühe lapse ei saa ju teha, sest siis ei jätku raha teda lõpmatutesse ringidesse ja klubidesse ning
klassiekskursioonidele saata ehk teisisõnu, talle inimväärset elu kindlustada