(Ivanova 1998: 5-18) Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal olulistes kaubanduslinnades ziiropanku, mis arveldasid sularahata. Kuivõrd keskaja transpordiolud ja poliitiline olukord oli selliste pankade tekkimine möödapääsmatu. Ziiropankades tekitati pangaraha järgmiselt, pangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai teha makseid. Väärismetall säilis ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid pangaraamatutes vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele. Peale ziiropanku arenesid välja emissioonipangad. Emissioonipanga tunnuseks oli pangatähtede väljaandmine koos kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Seega võis nende poolt ringlusse lastud pangatähtede hulk ületada varakambritesse peidetud väärismetallide varusid. Esimene emissioonipank oli Johan Palmstrucki poolt 1656. aastal Stockholmis asutatud pank
ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genua). Pank itaalia k. banko ehk banka rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti. 6 Ziiropank 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai makseid teostada, väärismetall oli ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks.
annaabi.ee 
