tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti 1259.a. Kroonika kirjutatud kahes jaos: 1224-26, täiendatud 1227.a. Allikatest kasutas enda tähelepanekuid, sai suhelda inimestega, kes sündmustest osa võtnud, arvatavasti oli kasutada varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) -> koopia -> koopia 13./14.saj. Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski koodeks, see leiti 19.saj Poola aadliperekonna Zamoyski raamatukogust. See põhimõtselt koopia koopia. HLK kirjutatud ladina keeles. Drang nach Osters tung itta, sai alguse Saksamaalt, sisaldas uute alade vallutamist ja hõivatud aladele ristiusu levitamist katolikul kujul. Tegemist oli paganatega seal , riik puudus, polnud organisatsioonilist taset, kes oleks vastu pannud. Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti
Viljandi konvendihoone oli Riia kõrval suurim kogu Vana-Liivimaal. Neljanda kaitsevööndi moodustasid linnuse põhjaküljele kerkima hakanud hansalinna kõrged müürid. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu.
kes siinsetel aladel varem tegutsesid. Kroonika algab juba varasemate sündmustega. Kroonika on kirjutatud 1224-26, 27 a on seda täiendatud. Kroonika kirjutaja on subjektiivne, lähtus iseendast ja sakslastest. Kõige paremini suhtub piiskoppidesse ja nendega seotud ristisõdijatesse. Kõikidesse vallutustesse ei suhtu ka ühtemoodi ilmneb poolehoid latgalitesse, eestlastesse suhtub vaenulikult. Originaalist on tehtud ärakiri, millest on säilinud 5 erinevat ärakirja, kuulsaim on Zamoyski koodeks. Kroonika kirjutati ladina keeles. Teine oluline allikas on Liivimaa vanem riimkroonika. Tekst pandi kirja värssides ja saksa keeles. Valmis alles 13. Sajandi lõpus. Ta on kasutanud ordumärkmeid. Võrreldes Henriku kroonikaga, tuleb välja, et need ei lange kokku, seal on fakte, mida Henriku kroonikas ei ole nimetatud. Mõlemat kroonikat on võimalik lugeda eesti keeles. Andmeid võib leida ka vene kroonikates
Sõjategevuse tagajärjel süttisid hooned, nende seas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste garnison, mida juhtis Porvoost pärit Arved Wildemann. Poolakad purustasid kahuritulega eelkindluse värava ja muudkui ründasid rootslasi. Ometi löödi nad suurte kaotustega tagasi. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku.
maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600. aasta sügisel oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses. 1602 piirasid Paidet Poola väed Krooni suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604 toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetman Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks ning Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).1608 langes Paide linnus taas rootslaste kätte
Liivimaalt eemale, ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. Tallinnast alustanud väe eesotas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karl maabus 26. juulil Pärnus ning kõiki oma vägesid ootamata asus ta 16. augustil teele Rauna suunas. 1601. aasta kesksuveks olid poolakad suutnud mobiliseerida 15 000 mehelise väe, mis oli varustatud 50 suurtükiga, ning selle juhatajaks määrati Moldaaviast tulnud Krooni suurhetman Jan Zamoyski. "Archiwum Jana Zamoyskiego, kanclerza i hetmana wielkiego koronnego" (Tom I--III Waclaw Sobieski; t. II--III Józef Siemieski), Warszawa 1904-13, 1.osa (1553-1579) Rootsi aeg 1583-1700: Haldus ja valitsemine: · Kujunes välja ligi 300 aastat püsinud korraldus · Põhja-Eesti oli Eestimaa kubermang · Lõuna-Eesti kuulus Liivimaa kubermangu · Saaremaa säilitas eristaatuse Liivimaa küljes · Väiksem üksus oli maakond
sajandil Hiltinus ja 12. sajandil Fulco. Muistne vabadusvõitlus * Kõige olulisem muistse vabadusvõitluse allikas on Hendriku Liivimaa kroonika. -) Läti Hendrik oli sakslane, kes tuli Liivimaale 1205 aastal ning ta oli preester ja tõlk. -) Kroonika on kirjutatud kahes jaos: 1224-1226 ning seda täiendati 1227. aastal. -) Tänaseni originaal käsikiri pole säilinud, vaid on leitud 13/14 sajandi koopia koopiaid (5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks). -) See raamat oli kirjutatud ladina keeles. * Toimus tung itta (Drang nach Osten), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku. * Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard, kes püüdis usku levitada rahulikult, esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo, kellest sai nende liitlane.
Ainuke asi, mis kokku lepitakse, et erand tehakse Tartu osas, kust venelased tohivad kaasa võtta suurtükid ja kiriku vara, eriti peeti silmas ikoone. Poolakad lubasid aidata transpordivahenditega, sest venelased ütlesid, et neil pole vahendeid, millega minema liikuda. Kui rahu oli sõlmitud, tulid poolakad Liivimaale ja ajasid venelased välja Vastseliinast, võetakse üle Tartu, varakevadeks on kogu Liivimaa läinud Poola valdusse. Tartu üleandmisest on kirjutatud. Poola väejuht Jan Zamoyski on kirjeldanud linna ülevõtmist. Kirjutab, et linnas on tunda veel endisaegset Hansa hiilgust, aga kõik on lagastatud. Kirjutab, et venelased jätavad linna maha suure kurbusega, sest paljudel on kalleid mälestusi, naised on nutnud, lõpuks kui lahkusid, siis said kaasa kiriku vara. Tartu on üks kohtadest, kust Vene garnison keeldus lahkumast, kuna saane pole antud. Saanid anti ja nad lahkusid. Lepingus oli kirjas, et üle läks kogu Liivimaa, aga nii see tegelikult polnud. Üks osa
üles lootuses saada erinevaid privileege. Hertsog Karl suutis teha propagandat nii aadlike kui linnakodanike hulgas. Fahrensbachil ei jää muud üle kui lihtsalt taganeda, mehi juurde võtta kuskilt lihtsalt ei ole. Rootsi edu on siiski mööduv. 1601 a alguseks on poolakad lõpetanud oma sõjakäigu Moldaaviasse, sõjakäik on edukas. 1601 alguses Varssavis sei, kus otsustatakse, et tuleb alustada sõjategevust Liivimaal. Selle üheks juhiks saab Jan Zamoyski. Eraldati küllaltki suured summad ja saab enda käsutusse suured inimressursid. Mais on rootslased asunud piirama Kognest, poolakad lasevad rootslased linna, piiravad ise rootslased ümber. Piirajatest saavad piiratavad, juunis toimub kahe väeüksuse vahel välilahing, rootslased saavad korralikult lüüa , u 2000 meest hukkub. Alla ei anta,palju rootslasi võetakse ka vangi ja hiljem poolakate poolt hukatakse. Poola väed on püüdnud mitmeid tp Läti alal
annaabi.ee 
