Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"yliopiston" - 7 õppematerjali

Soome keele omistusliited
6
pdf

Soome keele omistusliited

Sano suomeksi! • Minu sõber • Sinu sõber • Tema sõber • Meie amet • Teie amet • Nende amet • Meie hotell • Minu töö • Tema bussipeatus • Meie kool • Teie koer • Nende naaber • Sinu telefoninumber Millal ei kasutata? 1. Koos pärisnimega: Liisan kello, Viron pääkaupunki, Laaksosten talo 2. Koos teise nimisõnaga: yliopiston ikkunat, kurssin kesto, koiran häntä, kaksosten nimet HUOM! AINULT KOOS ASESÕNAGA Tähendused • SINUN YSTÄVÄSI ( ON / OVAT ) – SINU SÕBER (kes? / kuka? = ains.nim.) – SINU SÕBRA (kelle? / kenen? = ains.omast.) – SINU SÕBRAD (kes? / ketkä? = mitm.nim.) Sano viroksi! • Kätesi ovat taskussa. • Käteni on taskussa. • Kätemme ovat taskuissa. • Hänen kätensä on taskussa.

Keeled → Soome keel
11 allalaadimist
Soome ühiskond I
3
doc

Soome ühiskond I

vuonna 1832 lääketieteen lisensiaatiksi, jonka jälkeen hän väitteli itsensä vielä tohtoriksi. Lönnrot toimi lääkärinä Kajaanissa ja Oulussa, mistä käsin hän suoritti myös runojen keruumatkoja. Lönnrot meni naimisiin vuonna 1849 ja heille syntyi yhteensä viisi lasta, joista ainoastaan yksi eli aikuiseksi asti; muut lapset kuolivat aikaisemmin tartuntoihin. Myöhempinä vuosinaan Lönnrot toimi Helsingin yliopiston, joka silloin tunnettiin nimellä Keisarillisen Aleksanterin yliopistona, suomen kielen professorina. Hän jatkoi kuitenkin töitä lääkärinä. Lönnrot muutti takaisin kotiseudulleen Sammattiin, jossa hän otti vastaan potilaita. Lönnrot kuoli vuonna 1884. Lönnrotin ehdottomasti parhaiten tunnettu teos on Suomen kansalliseepos Kalevala, joka ilmestyi kahdessa osassa: vanhassa Kalevalassa on yhteensä 32 runokoostetta ja

Kultuur-Kunst → Soome ühiskond i
11 allalaadimist
Soolised erinevused karistamise-selle raskusastme määramisel
6
doc

Soolised erinevused karistamise, selle raskusastme määramisel

(2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 3144. Kandolin, I., Narusk, A. (1996). Social wellbeing and gender: postsoviet Estonia and the welfare state Finland. ­ Scandinavian Journal of Social Welfare 4, 127 Kinnunen, U., Loikkanen, E. & Mauno, S. (1995). Työn ja perheen vuorovaikutus: ongelmien yleisyys, syyt ja seuraukset. Jyväskylän yliopiston perhetutkimusyksikön julkaisuja 1995, 5. Leinsalu, M., Denny Vågerö, D. and Kunst, A. E. (2004). Increasing ethnic differences in mortality in Estonia after the collapse of the Soviet Union. Journal of Epidemiology and Community Health 2004;58, 583589. Lorber, J. (1994). Paradoxes of Gender. Yale University Press. Orazem, P. F., M. Vodopivec (2000). MaleFemale Differences in Labor Market Outcomes during the Early Transition to Market: The Case of Estonia and Slovenia. The

Psühholoogia → Psühholoogia
1 allalaadimist
Tutkimuksen tausta ja aihepiiri
10
doc

Tutkimuksen tausta ja aihepiiri

and Estonians. In Applied Linguistics Review. International Journal of Multilingualism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 62­71. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009. Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli ­ ongelma, haaste vai voimavara? In Virittäjä 3, 382-402. Kaivapalu, A. & P. Muikku-Werner 2010

Keeled → Soome keel
2 allalaadimist
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

ten turvattomuus Suomessa ja Virossa. 5-12- British Journal of Developmental Psychology, 15, 1, vuotiaiden pp97-l 11 lasten huolten ja pelkojen vertaileva tutkimus. Kuopio: Gullone E., King N.J., Ollendick T.H., 2001. Self-reported Ku- anxiety in children and adolescents: a three-year follow- opion yliopiston julkaisuja E. Yhteiskuntatieteet 25, 339 up study. Journal ofGenetic Psychology, Vol.162, lk. LaPouse, R. M. D., Monk, M.A., 1959. Fears and worries in No.l, pp.5-19 a rep- Hagman, E. R., 1932. A Study of Fears of Children of Pre- resentative sample of children. American Journal of school Age. Journal of Experimental Education, vol 1, Or-

Sotsioloogia → Sotsioloogia
186 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

ɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 11. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-302-7. 12. VAHUR MÄGI. Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918–1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-344-2. 13. HEIKKI OLAVI KALLIO. Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen Yliopiston. Huma- nististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7. 14. ÜLLE RANNUT. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-394-9. 15. MERLE JUNG

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Hens, H. (toim.). Condensation and Energy, Guidelines and Practice. Vol. 2, Annex 14, International Energy Agency, KU Leuven, 1990. Hukka E., Viitanen H.A., 1999. A mathematical model of mould growth on wooden material. Wood Science and Technology 33, Springer-Verlag. Husman, T., Roto, P., Seuri. M. Sisäilma ja terveys – tietoa rakentajille. Kansanterveyslaitos, Ympäristöepidemiologian yksikkö Suomen Terveystalo Oy Kuopion aluetyöterveyslaitos, Työlääketiede Kuopion yliopiston painatuskeskus. ISBN 951-740- 329-1, 2002. Hägerhed, L., Bornehag, CG., Sundell, J. and the DBH-study group. Dampness in Buildings and Health (DBH). Buildings characteristics as predictors of "dampness" in Swedish dwellings. Proc. of Indoor Air 2002, Monterey, pp. 7-12. Häupl, P., Fechner, H., Petzold, H. 2004. ‘Interior retrofit of masonry wall to reduce energy and eliminate moisture damage: Comparison of modeling and field performance’, Thermal

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun