30 XXX trgint 78 LXXVIII duodoctgint 31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque 38 XXXVIII duodquadrgint 86 LXXXVI octgint sex 39 XXXIX ndquadrgint 87 LXXXVII octgint septem 40 XL quadrgint 88 LXXXVIII duodnngint 41 XLI quadrgint nus 89 LXXXIX ndnngint 42 XLII quadrgint duo 90 XC nngint 43 XLIII quadrgint trs 91 XCI nngint nus 44 XLIV quadrgint quattuor 92 XCII nngint duo
XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV
.................................... 16 - ..................................... 59. - ................................... XI - ..................................... 21. - ................................... 40 - .................................... XIX - ................................... 3/4 - ................................... 7/8 - ................................... 101 - .............................................................................. XXXVII - ........................................................................... 389. - .............................................................................. 1721 - ............................................................................. 1999. - ............................................................................. 10234 - ............................................................................ ..........................................................................
Pinnaühikud 1 ruutkilomeeter 100 hektarit (ha) 1 000 000 ruutmeetrit 1 hektar 100 aari (a) 1 aar 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter 10 000 ruutsentimeetrit Raskusühikud 1 tonn 1000 kilogrammi 1 tsentner (ts) 100 kilogrammi 1 kilogramm 1000 grammi 1 gramm 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid 1. - I 2. II 3. III 4. IV 5. V 6. VI 7. VII 8. VIII 9. IX 10. X 19. XIX 37. XXXVII 50. L 66. LXVI 94. XCIV 100. C 305. CCCV 442. CDXLII 500. DA 695. DCXCV 1000 M 1910. MCMX 1995. MCMXCV 1999. MCMXCIX Murrud 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva
Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk
et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi lahkumist hakkas Vargamäe nagu lagunema. Noored läksid ära. Esmalt Maret. Peagi tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli tisler. Laste lahkumine kurvastas Marit väga, sest tema elu muutus üha raskemaks. . Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha
Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi. Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud). XXXVII Tööjõudu Vargemäel napib, kurbus käib ringi. Karla on kroonus, Maret on tema pärast kurb. Tisleri- Sass tuli Mareti kosja, Andres alguses ei lubanud pärast aga lubas. Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda.
glükosiidide koostises. Terpeeni glükosiidid hürdolüüsuvad kas ensümaatiliselt (-glükosidaas) või tingituna mahla madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... ) 2) Mono-tsüklilised (limoneen (IX), -terpineen (X), mentool (XIV), ... ) 3) Bitsüklilised (sabineen (XXV), kamper (XXXIII), tujoon (XXVI), ... ) Seskvi-terpeenid 1) Atsüklilised (trans--farneseen (XXXV), -farneseen (XXXVII), farnesool (XXXVIII), ... ) 2) Monotsüklilised (humuleen (XLIV), -bisaboleen (XLI), (-)-tsingibereen (XLII), ... ) 3) Bitsüklilised (-kadineen (XLV), valentseen (XLVI), -selineen (XLVIII), ... ) Mõnede terpeenide sensoorsed omadused: Ühend Aroom Mürtseen (I) Rohutaoline, metalliline Linalool (IV) Lilleline
................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased........................................................................................................... 15 8. Kokkuvõte........................................................................................................................................ 16 i. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalugu II
Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku. Liisi lahkub Vargamäelt, Andrese süda läheb härdaks ja sai trahviks kaks päeva kartsa. Maril kasvab kõik üle pea. ja ta otsustab Liisile kaasavara anda. XIX Peremees tuleb verise jalaga koju. Juss poob end üles, toimuvad XXXVII Mari teeb pulmad tisler Sassiga. Indrek käib koolis, aga matused. talle ei meeldi lõbutseda. Indrekul tekib Milliga mingisugune suhe. XX Mari ja Andres käivad tihti surnuial. Pearu tuleb purjus peaga Milli saadab talle kaardi. Hundipalu Tiit arvab, et Oru Pearul on õigus, leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid.
taktitundetuse pärast VI-XV Sinnakanti sõitis Vladimir Lenski, tema iseloomustus, andekus. Ta tutvus Oneginiga XVI-XXIII Lenski ja Onegin arutlesid... Onegin mõtles meestest, kelle oli hüljanud (kirest joobnud), kirgede kapriisidest. Onegini iseloomustus XXIV-XXIX Olga õde Tatjana iseloomustus(vaikne, üksildane...) XXX-XXXVI Miks Tatjana eelistas Grandisoni? sunnitud? abielu, maale kolimine, mehe (Dmitri Larin) surm XXXVII-XL Lenski otsis haua üles ja meenutas surnut ... Kolmas peatükk (57-82) I-V Lenski läheb Oneginiga külla, maale. Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit- jook. On küsib, kes oli Tatjana ja avaldab arvamust Olga osas VI- XXXI Onegin meeldis Larinite majas kõigile, naabrid rääkisid, et Tatjana leidis omale kaasa. Tatjana armus Oneginisse, käis rahutult, raamat peos, ringi, tundis nagu oleks ise raamatust..
nõusolekut saama. Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu
.. XXXVI Õhtul keeras tormile ja minategelane kuulis kuidas keegi uksele koputas. See oli Baarman ja ta oli läbi märg. Ta tuli minategelast hoiatama, et teda tullakse hommikul arreteerima. Baarman pakkus välja, et nad pakiksid oma asjad ja aerutaks paadiga sveitsi. Seda nad tegema hakkasidki ja Baarman aitas neil asjad paati viia. Paadi juures nad leppisid kokku, et kui nad eluga pääsevad, siis tasub minategelane selle paadi eest ja nad hakkasid kell 11 õhtul sõitma. XXXVII Nad olid tükk aega pimedas aerutanud ja läbinud pikka vahemaa. Minategelase käed olid rakkus ja katki, kuid sellegi eest ta jätkas aerutamist. Minategelane võttis vahepeal konjakit ja siis aerutas edasi. Kui nad piiri lähedal olid, siis oli väljas udu ja nad pääsesid piirivalvest mööda. Kui nad ühe linna juurde jõudsid, siis peatusid nad kinni ja läksid ühte kohvikusse hommikust sööma. Nad olid õnnelikud, et olid sveitsi jõudnud. Peale hommikusööki peati
jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Indrekule meeldis kool ja õppida asju mida ta veel ei teadnud. 11
möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus Indreku
Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama. Sügisel kolisid noored Joosepi onu juurde vabasse tuppa elama. Seal sündis neil poeg, kelle nimeks sai Joosep. Kui Andres nägi, kuidas Joosep Vargamäelt lahkus, heldis ta süda ning lasi ka Liisile kaasavara valmis otsida. Liisi külastas Vargamäed oma pojaga ning tundis nüüd, et kodu on talle väga armas paik, kuigi ta varem oli seda lausa vihanud. Ta lahkus sealt suure nutuga. XXXVII Nüüd tuldi Maretile kosja. Esialgu oli Andres lombakale Sassile vastu, kuid Mareti lepliku loomuse tõttu saavutati lõpuks nõusolek. Peale Mareti lahkumist oli Maril taas suur töökoorem õlgadel. Indrek pandi kooli, kus ta saavutas huvi lugemise vastu. Salaja luges ta isegi õdede raamatuid, kuid nendes kirjutatu oli talle raskesti mõistetav. Üle kõige meeldis talle aga ,,paavsti"- raamat, mille ta õpetaja vennalt lugeda oli saanud. Samuti meeldis talle
möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483). Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin, Liisi-Joosep...) tähendab armastus (483-493)
Ramilda kirjutas seal, et Indrek eelmise kirja ära hävitaks, sest see oli olnud halb kiri. Ta kirjutas seal veel oma tunnetest ja arstist, kes teda lohutamas käis ja tänas Indrekut et ta oli nõus olema tema veresugulane tol korral. Ta seletas ka kuidas ta aegamööda hakkas tundma kuidas tal käed läksid raskemaks ja surm lähemale hakkas jõudma. Kirja lõpus mainis ta ka seda, et ta pole koju kirjutanud, sest ei soovi kedagi näha, õigemini ei taha et keegi teda sellisena näeb. XXXVII Kui Indrek oli kirja läbi lugenud, siis lehitses ja luges ta seda veel mitu korda ühes külmas ja üksikus toas. Ta hiljem mõtles selle peale, kui ta läks tuisu ja kõva tuulega välja jalutama. Ta kõndis teadmata suunas, kuna tal polnud aega mõelda selle peale. Ta jõudis lagendikule, kus ta hakkas tundma külma. Ta läks metsa serva äärde, kus ta sidus enda sääred kinni, et lund ei hakkaks sisse tulema. Teadmata põhjusel tuli tal mõte ronida ühe puu oksa külge
äiapapaga, kes oli maani täis ja keda proovis voorimehele aidata politseinik. Indrek ütles et ta viib ta ise koju ja aitas ta voorimehele. Tee peal rääkis ta mida Karin oli talle rääkinud ja kui Vesiroos oli hakanud rääkima relvadest, siis meenus Indrekule tema sahtlis olev revolver, mille ta pidi Karini pärast kindlasti ära tooma. Kui ta oli Vesiroosi tema majja aidanud, siis kiirustas ta tagasi oma kodu juurde ja lootis selle leida inimtühjana nagu see oli tema lahkudes jäänud. XXXVII Indrek kiirustas kodu poole, ise aga mõtles Vesiroosi sõnadele järele. Kodu poole sõites ta rääkis voorimehega ja küsis kas ta tahab endale revolvrit osta ja voorimees olinõus, kuid tahtisseda ennemnäha. Natuke maad enne kodu ta läks maha ja jooksis kodu poole. Kodu ukse avas ta vaikselt ja talle endalegi tundus nagu ta oleks varas. Maja paistis alguses inimtühi ja ta läks oma kabineti ukse taha. Kuna ta teadis, et uks krigiseb, siis avas ta selle kiiruga
valetas, et sugulaselt - Ramilda kirjutas, et Indrek tema eelmise kirja ära hävitaks, sest see oli halb, veel kirjutas neiu oma tunnetest ja arstist, kes teda lohutamas käis - Ramilda tänas Indrekut, et poiss oli nõus olema tema veresugulane, ta seletas ka, kuidas tundis surma lähenemist, kirja lõpus mainis, et ta pole koju kirjutanud, sest ei soovi omakseid näha, samuti ei taha ta, et keegi k.a Indrek teda sellisena näeb, tahtis, et teda mäletataks nagu pildil XXXVII - Indrek luges kirja veel mitu korda, hiljem läks välja tuule ja külmaga jalutama, sadas lund - Indrek ei teadnud, kuhu ta jalutab, sest ta leidis et ükskõik kuhu minna, peaasi, et lähed, kui on külm - ühel hetkel leidis ta end linnaservast lagendikult, läks metsa tuulevarju, kus sidus enda püksisääred saapakummide pealt kinni, et lund enam saapast sisse ei läheks ja selles ära ei sulaks, sidumiseks kasutas oma taskurätti, millega meenus talle jälle Ramilda, sest oli tahtnud
kunagi tagasi tulla - kui tütar lahkus, palus Andres Maril tütrele midagi kaasa panna, ise peremees seda teha ei saanud, sest siis oleks ta nagu oma sõnu söönud ja seega pidi seda Mari tegema, Maril oli hea meel, et Andres lõpuks leebus - Kui Vargamäele asjadele järgi mindi, tahtis Liisi oma isa ees vabandada, kuid isa polnud parasjagu kodus, oli tööd tegemas, Liisi pidi lahkuma ilma isa ees vabandamata, oli kurb, sai aru, kui kallis Vargamäe talle tegelikult on XXXVII - pärast Liisi ja Joosepi lahkumist hakkasid pered nagu lagunema, ka teised lapsed hakkasid ära minema Vargamäelt, Maret pidi Liisit asendama, tundis muret, et tema õlule langeb kogu töö, sest kõik lapsed lähevad ära - üldiselt oli Vargamäe naabrite vahel kõik rahulik, sest mõlemad peremehed olid olukorrast löödud - ka Maret tahtis mehele minna, vigase jalaga Sassile, isa oli poisi suhtes umbusklik, kuid
vastu astunud, selleks paluski seda Maril teha. Naine oli väga õnnelik et mees nii käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep Vargamäelt lahkus. Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed lähevad ära ja tal tuleb raske põli veel, sest puus ka valutab ja tööjõud saab otsa, talle ei
peab isa ikka laskma. Ja nii see läkski, sest Liisil oli kangust nagu tema oma isalgi. Andres tahtis Liisile kallale tormata, kuid Mari läks vahele. Andres karjus Liisile: "Välja mu majast!" Teisipäeval kolis Liis ära sauna ja redel läksid Liisi ja Joosep õpetaja juurde kihluma. Kuid neljapäeva õhtul tulid sauna Orult kosjalised. Hobusele olid jõulukellad kaela riputatud ja kosjaviinadki kaasa. Oru Karla oli vanemale vennale isameheks kaasas. 26. Liisi lahkub isakodust (XXXVII ptk.) Joosepi ja Liisi pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Vana Andres sõitis pulmapäevaks kodust ära. Pearu tundis end võitjana. Pulmad peeti Orul, kuid pärast pulmi läksid Liisi ja Joosep sauna elama. Sügisel läks noorpaar Joosepi onu poole, kes andis neile talveks ühe toa. Siin sündis ka nende esimene laps Joosep. Lõpuks otsustas ka Andres Liisile natuke kaasvara anda, sest Pearu ju andis. Siis tulid Liisi ja Joosep koos lapsega kaasavarale järele
Joosep Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Mareti lahkumine peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed lähevad ära ja tal
Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli külluses, parimad asjad said endale, mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Liisi oleks isalt andeks palunud kui too seal oleks olnud aga sel ajal oli jälle mees kaugele telliskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata. Liisi läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Mareti lahkumine peale Liisi ja Joosepi lahkumist algas Vargamäel nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud nii hästi tööd teha kui seda Liisi tegi, ta tegi küll hoolsalt ja väsimatult kuid saanud Liisile vastu ei. Maret hakkas viimasel ajal tihti laulma, selle peale küsis ema temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed lähevad ära ja tal tuleb raske põli veel,
«Teostugu jumalik õiglus!» hüüdis ta kõva häälega. Ja ta heitis laiba sügavasse vette, mis selle kohe jäljetult neelas. Kolme päeva pärast jõudsid neli musketäri tagasi Pariisi. Nad ei olnud jäänud kauemaks, kui oli nende puhkus, ja samal õhtul läksid nad tegema oma tavalist visiiti härra de Treville'ile. «Noh, härrased,» küsis neilt vapper kapten, «kas te lõbutsesite hästi oma retkel?» «Imepäraselt!» vastas Athos enese ja oma kaaslaste nimel. XXXVII LÕPP. Pidades kardinalile antud lubadust, nimelt lahkuda Pariisist ja tulla tagasi La Rochelle'i, sõitis kuningas pealinnast välja järgmise kuu kuuendal kuupäeval, olles ikka veel jahmunud äsja levinud kuuldusest, et Buckinghami hertsog on tapetud. 663 Kuigi kuningannat oli hoiatatud, et tema poolt palavalt armastatud mehe elu oli hädaohus, ei tahtnud ta uskuda, kui talle surmast teatati. Ta isegi hüüatas ettevaatamatult: «See on vale! Alles äsja kirjutas ta mulle.»
lasknud õppida ja mida härra Molotov pidas armastuseks, selleks tuhat- või miljonjalgseks, mis kõnnib kõrgete kontsadega siidsukis linnatänavail, silmad sirevil, hambad irevil. Aga nõnda matemaatikaga jännates võib iga inimene ogaraks minna. Ka Indrek oleks võinud, kui mitte poleks tulnud vaheldust, mis viis mõtted ja tähelepanu pisut teisale, kus selgus, et ka mujal on häda, kui ei osata küllalt matemaatikat. XXXVII. Asi algas Jürkaga, vana hea ja ausa ning suures lugupidamises seisva Jürkaga, kes oli sagedasti direktor Mauruse paremaks käeks ,,püha kõrra" alalhoidmises või selle jaluleseadmises ja kes oli õpilastele ikka truuks sõbraks ning ustavaks seltsimeheks, kui oli vaja Ollinot või härra Maurust ennastki tüssata. Viimasel ajal oli Jürka kurss nagu eriti tõusnud, sest härra Maurus ei vajanud teda mitte ainult koduses toimetuses, vaid ka oma isikliku elu või
annaabi.ee 
