jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi. Herakleitost ajas nutma, kui rumalad on inimesed. Inimsed ei teadvat midagi, sest "paljuteadmine ei tee targaks". 17. Enamus ei mõista [asju], millega kokku puutub, isegi mitte õppides ei taipa nad, vaid kujutavad iseendale ette. 18.Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu. 40. Paljuteadmine ei õpeta veel mõistmist; eks ta õpetanud Hesiodost ja Pythagorast samamoodi kui Xenophanest ja Hekataiostki. 50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks. 54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam. 72. See, millega nad enim ja vahetult seltsivad - logosega, mis kõike juhib, sellega on nad riius; ja see, millega nad iga päev kokku puutuvad, näib neile võõras. 89. Virgetele on maailm üks ja ühine, magajad ent pöörduvad oma ainsasse isiklikku [maailma] tagasi. ...üks ja ühine..
Stoikude tavaline lahkumisviis siitilmast oli enesetapp. Stoikud pidasid inimesi võrdseiks (naisi, barbareid ja orje sh.). Rahvustunnet pole vaja, sest meie isamaaks on maailm. Kosmopoliidid. 56. Epikuros ja skeptikud Epikuros (341-270) pärines Samose saarelt. Ateena ümberasuja poeg. Elas Kreeka languse ajastul (Makedoonia sissetungi algus Philippos II ajal, sõjad Spartaga). Oli vähetuntud platonisti Pamfilose ja Demokritose õpilase Nausiphanese õpilane, Ateenas ka Xenophanest kuulanud. Segaste olude tõttu lahkus Ateenast ja alustas õpetajatööd (võrdne oma toodangut müüva käsitöölisega). Rändas ligi 18 a. ringi, 306. naasis Ateenasse ja soetas endale maatüki koos majaga. Nüüd oli võimalus pühenduda filosoofiale. Eluviis lihtne, vaesusele kalduv. Tema juurde kogunes sõpru, õpilasi; tema filosoofiakooli hakati kutsuma Epikurose aiaks. Õppetöö toimus seal veel 51. e. Kr. Epikurose arvates on filosoofia ülesandeks aidata
pigem varasest pythagorlusest. Viimastest on teada järgmised esindajad: Kerkops, Petron , Bro(n)tonos, Hippasos, Kalliphon ja Demokedes, Parm(en)iskos. 7 Eleaadid Elea koolkond kujunes 6. saj. keskel ja püsis 5. saj. keskpaigani e. Kr. Varaseimad tunnistused elea filosoofiakoolkonna kohta pärinevad Platonilt (Sofist 242 D). Platoni järgi peetakse koolkonna asutajaks Xenophanest, Jooniast LõunaItaaliasse emigreerunud filosoofi. Tegelikuks asutajaks on aga pigem Parmenides. Selle kohta, kas Parmenides oli Xenophanese õpilane, tunnistused kindlat vastust ei anna, Diogenes Laërtiose järgi oli ta Xenophanese "kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja
annaabi.ee 
