linnale kasu tuua. Xenophanes ei pea sugukonda ja selle heaolu kindlustamist ülimaks, ta on rahvamasside vastu ning ülistab valitud vähemust. [1:72] Avara silmaringi, rohkete elukogemuste ja tähelepanekutega suhtub ta julge kriitikaga oma kaasaegsete religioossetesse harjumustesse kui ka kõlbelistesse hoiakutesse, leides neis ohtralt toorust ja kasvatamatust. Tema jumalate, usundite ja kultuste kriitika on tabav ja terav. [5:21] 3.1.2 Religioon ja jumalad Xenophanese õpetuse lähtepunktiks on julge jumalate kriitika, mis on taganud talle erikoha religiooni ajaloos. Xenophanes üritab tõestada, et jumalad on inimese väljamõeldis ja et nad on loodud inimese näo järgi. Erinevad rassid ja rahvused kujutavad jumalaid erinevalt, nii et need sarnanevad nende endiga. Millised on inimesed, sellised on ka nende jumalad. Ta leiab isegi, et "kui härgadel, hobustel või lõvidel olnuksid käed, nii et nad oleksid võinud maalida
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.
Igas minu keha rakus leidub üksikasjalikult kirjeldus selle kohta, kuidas on ehitatud teised keharakud. Pisimaski osakeses leidub tervik. Anaxagoras nimetas neid “kõike kõigest” sisaldavaid “algosakesi” “seemneteks” või “idudeks”. Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”. Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite kirjanduslikes laenudes. Oma luules ta kritiseerib ja heidab nalja paljude kaasaegsete nähtuste ja ideede üle, nagu näiteks kreeka mütoloogia inimesekujuliste jumalate üle, ning pilab ka kreeklaste suurt austust sportlaste vastu. Xenophanes hülgas, nagu ka Herakleitos, usu jumalatesse ning sellesse, et jumalad on inimesesarnased
Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? Millistel aladel võisteldi? Millised reeglid kehtisid võistlejatele? Kuidas premeeriti võitjaid? Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3.Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? 4.Kuidas jagati Aleksander Suure impeerium peale tema surma toimunud kodusõdasid? 5.Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Sõjaväekorralduses: Kirjanduses: Filosoofias: Teaduses:
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga
tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja olid kohustatud kuuldust vaikima. Eleaadid Xenophanes Oli luuletaja ja laulja, ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni, naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist(antropomorfseid). KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE. Parmenides Xenophanese õpilane, aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest, on olemas vaid üks olemine ja mitte olemist ei saa olla. Liikumist ei ole maailmas olemas, liikumine on näilus. Mitteolevat pole võimalik mõelda. Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal olema tühi ruum aga kuna seda pole olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine. MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED.
Sokratese õpilane Aristippos Küreenest (u 435355 e.m.a) olevat aga kuulajatelt ka raha võtnud ning saatnud selle Sokratesele.1 1 Meos. I. 2000. Antiikfilosoofia. lk 31-35 6 Sokratese surm Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Viimaste hulgas on nii Platoni kui ka Xenophanese versioonid Sokratese kaitsekõnest kohtus; need kuuluvad inimsoo tähtsaimate dokumentide hulka. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on õigupoolest elulooline sari, kus ta kaitseb Sokratest kui teotatud isiksust. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust.
· KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON · Zenon Eleast MUUTUMATU OLEMINE · Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas · PARMENIDES liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse kuidas 525 480 e.Kr. on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. · Ta on Xenophanese õpilane. · Ta sureb uhmris surnuks tambituna. · Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja · Epikuurlased mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros
7 Eleaadid Elea koolkond kujunes 6. saj. keskel ja püsis 5. saj. keskpaigani e. Kr. Varaseimad tunnistused elea filosoofiakoolkonna kohta pärinevad Platonilt (Sofist 242 D). Platoni järgi peetakse koolkonna asutajaks Xenophanest, Jooniast LõunaItaaliasse emigreerunud filosoofi. Tegelikuks asutajaks on aga pigem Parmenides. Selle kohta, kas Parmenides oli Xenophanese õpilane, tunnistused kindlat vastust ei anna, Diogenes Laërtiose järgi oli ta Xenophanese "kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või
annaabi.ee 
