vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle
II TEEMA EKSAM 1) Mõiste hõlmab mingisugusete objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Fonee...
· Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. · Idaosas asub Amazonase vihmamets. · Rahvaarv(2003) 13 710 234. Ecuadori lipp ja vapp Üldine · Galápagose saared on saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestiku pindala on 7994 km² · Saarestikku kuulub 13 suuremat saart, lisaks 6 väiksemat. · Saared on mägised ja vulkaanilised (kõrgeim tipp 1707meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel). Nimest · Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevandikilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania keeles galápago 'sadul'). Elevandikilpkonn · on maailma suurim elav kilpkonn, endeemne liik Galápagose saartel. · Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. · Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat.
Peale II ms võeti kasutusele elektroonika. Happening kohapeal sündiv muusikaline etenduse laadne asi. (John Cage) IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862-1918) Sel ajal, kui ta tegutsema hakkas oli Prantsusmaa Wagneri mõju all. Impressionismi esikteoseks muusikas oli Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Saksa hilisromantikud 1860-1910 Hugo Wolf (1860-1903) oli austria laulumeister. Ta on kirjutanud umbes 300 soololaulu ja ühe ooperi. Teda on nimetatud Schuberti mantlipärijaks. Wolfi tabas ka Schuberti sarnane saatus. Wolf lõpetas skisofreenikuna. Wolf elas 43-aastaseks. NÄIDE: Soololaul "Kevade" Gustav Mahler (1860-1911) - tal on laulutsüklid "laulud surnud lastest" ja "rändselli laulud".
sel ajal väitis prantsuse abee d´Aubignac, et Homerost kui isikut polevat kunagi eksisteerinud, sõna homeros tähendavat pimedat ja ,,Ilias" on kogumik pimedate laulikute laule, mis on kokku kogutud juba ammu enne 6. saj. e.m.a. Poeemide üleskirjutamine Peisistratose ajal olnud nende algse, aja jooksul moonutatud redaktsiooni taastamine. Abee mõttes ei leidnud aga 18. sajandil veel vastukaja. Homerose küsimuse teaduslik käsitlus algas 18. sajandi lõpul ja on seotud saksa filoloogi F. A. Wolfi nimega. Oma eessõnas Homerose eeposte kreekakeelse teksti väljaandele väidab ta, et antiikajal polnud eepostel ühtset teksti (seda tõendavad vasturääkivused ja vahelekiilutud palad), et Homerose ajal ei võinud eeposed olla kirja pandud, sest kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem ja nii ulatuslike luuleteoste loomine polevat kirjaoskuseta üldse võimalik. Mis puutub Homerose eeposte ühtsusse ja terviklusse, siis olenevat see ainestikust ega eeldavat ainsa autori olemasolu
· Zvegitnsovi sirel · · ·· · · · · Syringa vulgaris harilik sirel ` Yankee Doodle` · · · · Syringa villosa karvane sirel · · · · · · · · · · · Syringa wolfii Wolfi sirel · · · · Syringa wardii Wardi sirel · · · · · · · · · · · · Syringa yunnanensis jünnani sirel · · · · · · · · · · HÜBRIIDID · · Syringa × diversifolia (S. oblata
veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung vähearenenud või puudub. Õied väikesed, tugevasti lõhnavad. Tolmukad sinakad või lillad. Siia kuuluvad: Juliana sirel, männiksirel, sametjas sirel, väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad
Enamik päikeseplekke esineb polariseeritud paaride või rühmadena. Enamasti paiknevad nad paralleelselt Päikese ekvaatori suhtes, tähe pöörlemise ida-lääne suunal. Päikese loited Magnetiliste loidetega paisatakse tähe sisemusest välja tohutu kogus suure energiaga osakesi. Loited võivad küündida sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus ainest langeb küll tagasi Päikesele, kuid osa sellest kiirgub maailmaruumi. Wolfi arv Päikeseplekkide arv ehk Wolfi arv arvutatakse valemiga R = k (10 g + s) , kus g plekkidega kaetud piirkondade arv; s üksikute plekkide koguarv; k skaleerimistegur. Plekkide arv võib varieeruda nullist kuni 400-ni. Päikese tsüklilisus Päikese aktiivsuse tsüklit arvestatakse ühest plekkide miinimumist teiseni. 11-aastane ehk Schwabe tsükkel kestab tavaliselt 9-14 aastat. Hale'i ehk täistsükkel vältab 22-23 aastat. Selle ajaga pöördub tähe magnetväli 360º (poolused vahetuvad). Päike ja Maa magnetväli
"Ära vaidle minuga!" mees haaras poisi käsivarrest ja hakkas teda tirima ukse poole, kui Ethan üritas Marianile ütelda:"Kas sa laseda seda teha?" "Usu mind poiss, see on nii sulle kui ka mulle parem," ja siis ta hakkas nutma. Ethanilgi oli kurb. "Poiss, ma toon homme su asjad, siis ära, täna leiame sulle midagi ikka selga." lausus Michell. "Millal ma saan tagasi tulla?" päris noormees, kuid see küsimus jäi vastuseta. 10. "Me ründame Damen Wolfi, meie vihavaenlast, 13. veebruaril kell 03.00 öösel. Meie lähme otse tema maja juurde. Just siis , kui tema seda ei oota. Just siis , kui tema kari on jahil, alguses me võtame vangi need hundid, kes on sel ajal jahil ja alles siis ründame maja." ütles Michell koosolekul 1.veebruaril kell 13.00. Ethan elas siiamaani Michelli juures. Tal tekkisid seal juba sõbrad. Tegelikult temaga sõbrustasid kõik majaelaikud. Alati, kui ta gellegist mööda läks teda teretati
isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga "(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (u 1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Schubert oli andekas lüürik, kes mõjutas kõikide muusikaliste vormide käekäiku, seda eriti Schumanni, Brahmsi ja Wolfi loomingus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas ja esimene helilooja, kellel laul on loomingus esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele. Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. Poeedid. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Klaverisaade ei ole mitte ainult laulu harmooniline ja
Homerosele kuuluvaks tunnistati "Ilias" ja "Odüsseia" ning poeem "Margites", mis pole meieni jõudnud. Teaduslikult hakati Homerose küsimust käsitlema 18. sajandi lõpul ja sellega on seotud saksa filoloog F. A. Wolf. 1795. aastal ilmus temalt kreekakeelne tekst "Prolegomena ad Homerum", mille eessõnas seisab, et Homerose teoste ebaühtsus tekib sellest: Homerose ajal ei olnud võimalik, et tekstid kirja pandi, kuna kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem Wolfi arvates siis 7. 6. sajandil e.m.a. Eeposte ühtsus eeldab aga tema arvates ühe ja ainsa autori olemasolu. Wolf arvab, et "Ilias" ja "Odüsseia" koosnevad üksikutest lauludest, mis on eri aegadel erinevate laulikute loodud, kusjuures ikkagi enamus neist kuuluvad Homerosele. Laulud kirjutati esmakordselt üles Peisistratose ajal ning lõplik versioon see, mis on meieni jõudnud, kuulub Wolfi arvates Aleksandria teadlastele.
Sellest lähtudes hakkas ta ülikoolis loenguid andma saksa keels, kuid 1678. aastal saadeti ta selle eest linnast välja. Kuigi Thomasius oli usklik rõhutas ta südametunnistuse vabadust ning väitis et mõistel ketserlus puudub juriidiline sisu. Ta astus välja ka tol ajal sagedaste nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt ühiskonda.Thomasius sai tuntuks kui kõlbusfilosoof, kes arvas, et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist. Christian von Wolfi peetakse ratsionalismi üheks rajajaks saksamaal. Thomasiuse eeskujul hakkas temagi esitama oma töid saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid, milleta tänapäeval saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolf arvas et loodus on inimesele kaasa andnud vaid ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennsat. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolf valgustatud absolutismile
Sellest lähtudes hakkas ta ülikoolis loenguid andma saksa keels, kuid 1678. aastal saadeti ta selle eest linnast välja. Kuigi Thomasius oli usklik rõhutas ta südametunnistuse vabadust ning väitis et mõistel ketserlus puudub juriidiline sisu. Ta astus välja ka tol ajal sagedaste nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt ühiskonda.Thomasius sai tuntuks kui kõlbusfilosoof, kes arvas, et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist. Christian von Wolfi peetakse ratsionalismi üheks rajajaks saksamaal. Thomasiuse eeskujul hakkas temagi esitama oma töid saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid, milleta tänapäeval saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolf arvas et loodus on inimesele kaasa andnud vaid ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennsat. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolf
Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika eesmärgiõpetusega [kas vastab nüüdisaja funktsionalismile?]. L. oli idealist, st ta pidas reaalsust põhiolemuselt vaimseks. [13]Mh leidis L., et Jumalast juhitud looduses kehtib maksimaalse lihtsuse ja täiuslikkuse printsiip (selle näiteks on valguse sirgjooneline levimine), samuti küllaldase aluse ja identsuse printsiibid (tuleb juttu Wolfi juures). Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud, sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi). Monaadid on lihtsad, individuaalsed, tajude ja soovidega vaimuolendid. [14] Maailma fenomenide taga peitub monaadiline aktiivsus. Ka aeg ja ruum pole muud kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu
kirjutamise juures on ilmne ebakindlus klahvpillidel. Sibelius ei olnud pianist. Ükskord olevat ta selgitanud : ,,Mu päris töös ei huvita mind klaver see ei saa laulda ." Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega, millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat klaverisaadet, mille kohta Nils Eric Rungbom kirjutab : ,,Sümboolse kompositsiooni kõrgelt isiklik vorm on siin kombineeritud rangelt ekspressiivse vokaalse osaga. Siin pole ühtegi tühja kaunistust, ühtegi välist miniatuurset pilti . Kõik see on haruldaselt võimas realism, maalitud vaba käega, mis annab 18
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
,,Homerose küsimuse" esimene rangelt teaduslik asetus kuulub Friedrich August Wolfile, kes avaldas 1795 ,,Sissejuhatuse Homerosele". Väidab, et Homerose eeposed ei ole terviklikud. Arvab, et ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on üksikute laulude kogum. Need laulud säilisid rapsoodide mälus ja pandi kirja Peisistratose ajal. Leiab, et Homerose eeposed on rahvapoeetide kollektiivse loomingu tulemus. Pärast Wolfi teose ilmumist jagunesid ,,Homerose küsimuse" uurijad kahte leeri: ,,wolflased" ehk ,,analüütikud", kes arvasid, et Homerose eeposte üksikud osad on eri laulikute koostatud, ja ,,unitaarlased" (üks kindel unitaarlane oli Hegel), ,,ühe" Homerose kaitsjad. Wolflased arvavad, et eeposte üksikud osad on vasturääkivad ja omavahel sobimatud. Unitaarlased peavad Homerost ajalooliseks isikuks ja eeposeid terviklikuks.
Õigusteadus ei olnud tema jaoks asi iseenesest, juura oli tema jaoks üks osa Teadusest. See oli tihedas seoses teiste teadustega, mida sai samuti analüüsida matemaatilise meetodiga. Oma raamatu eessõnas ütles Wolff "Ma olen kõigi õigusteadlaste seas süüdanud tule ja et nüüd on lõpuks selge, mida tähendab Cicero tabav ütlus, et õigusteadust ei tule ammutada XII tahvlist ega preetorite käskudest, vaid filosoofia sügavikest." Wolfi õpetuse keskpunktis on inimene kui üksikindiviid, kes koosneb hingest ja kehast. Ta on varustatud kõigi vahenditega, mida ta kasutab om lõppeesmärgi saavutamiseks - mõistusepäraseks eluks. Inimese ülesanne seisneb enesekasvatuses, iseenese ja kaasinimeste täiuslikkuse teostamises. Täiuslikkuse mõõdupuu on loomulik olek. Kogu õigus tekib kohustusest. Õigust võib leida sealt, kus loomuseaduse jõul tekib kohustus kuidagiviisi käituda
pruukinud üldse olemas olla. 1788 leiti Veneetsiast Iliase kommenteeritud käsikiri, millest värsid tõlgiti saksa keelde. 1795 kirjutas F.A.Wolf "Prolegomena ad Homerum". Arvas ka, et tegu pole ühtse tekstiga, mis pärineb VIII saj.-st e. Kr, kui kreeka kiri oli alles vähe aega eksisteerinud. Arvas, et nii mahukad tekstid ei saanud säilida ilma kirja panemata. Tekstides leiduvaid vastuolusid pidas tõenduseks eri autorite tegevusest. Pärast Wolfi oli 2 koolkonda: ühed arvasid, et H oli autor (unitaarlased), teised jälle, et ega ikka ei ole küll (wolfiaanid e. analüütikud). Karl Lachmann oli kõige radikaalsem analüütik ja arvas, et Ilias koosneb üksiklauludest (16 tk) + mõned vahelaulud, mis on sinna seose loomiseks topitud. Väitis, et viimased 2 laulu ei kuulu Iliasse. Lachmanni väikelauludeteooriale (Kleineliedertheorie) vaidlesid vastu kompilatsiooniteoreetikud, kes
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
200 Maa orbiidi lähedal). Päikese atmosfääris esineb rida nähtusi, mis iseloomustavad Päikese aktiivsust. Fotosfääris on vaadeldavad plekid, mis võivad katta kuni 0.006 osa nähtavast Päikese pinnast ja mille diameeter on kuni 185 000 km. Nad on 70% tumedamad ja 1500 K külmemad ümbritsevast fotosfäärist. Võivad kesta kuni 18 kuud. Plekkide arv muutub paralleelselt Päikese 11.1 aastase tsükliga. Plekkide arvu iseloomustab Wolfi arv W = plekkide arv + 10 x gruppide arv. Muutub 0 kuni 228-ni. Plekkidel on tugev magnetväli: kuni 2.4·104 A/m, mis suunab isegi Päikesest küllalt kaugel olevate elektronide ja prootonite voogu. Selle nn päikesetuule kiirus on 300-500 km/s ja tihedus suurusjärgus 10 osakest cm 3-s. Kõrvu plekkidega on kromosfääris sähvatused, mis võivad võtta enda alla kuni 0.001 päikesekettast (temperatuur kuni 20000 K) ja eksisteerivad mõnest minutist kuni 7 tunnini. Need
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...