Immanuel Kant
Kuna ratsionalismi jaoks kogemus ei ole aluseks ega
piiriks, siis ei olnud selle poolehoidjail ka mingit põhjust kahelda metafüüsika s.o. igasugust
kogemust ületava teaduse tõelisuses. Ratsionalistid ka lõid selliseid metafüüsilisi süsteeme.
Nad lähenesid seejuures asjale dogmaatiliselt, s.t ilma et oleks kriitiliselt küsinud kas mõistus
tõepoolest on võimeline andma kogemusest sõltumatut kindlust. Kant järgib pea 1760 aastani
oma õpetaja Knutzen'i wolffiaanlikku kurssi.
Seejärel võime täheldada ta mõtlemises muutust. Kant ärkab "dogmaatilisest unest" ja
nimelt inglise empiristi JOHN LOCK' i filosoofiaga tutvudes. Samuti mõjutasid teda väga HUME
skeptilised konsekventsid kindla teadmise suhtes. Locke oli öelnud: Mõistuses ei ole midagi
muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus
(väline meelte kaudu, sisemine teadvuse tegevuse enesevaatluse kaudu) on meie tunnetuse
allikas ja piir