Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"wladyslaw" - 18 õppematerjali

Maailmakirjandus 1920-- 1930-aastatel
15
ppt

Maailmakirjandus 1920. - 1930. aastatel

üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed. 1920 Knut Hamsun, Norra 1921 Anatole France, Prantsusmaa 1922 Jacinto Benavente, Hispaania 1924 Wladyslaw Reymont, Poola 1925 George Bernard Shaw, Iirimaa 1926 Grazia Deledda, Itaalia 1927 Henri Bergson, Prantsusmaa 1928 Sigrid Undset, Norra 1929 Thomas Mann, Saksamaa 1930 Sinclair Lewis, USA `The Waste Land' T.S. Eliot ­ Raamat modernse maailma väärtuste, moraalide ja hingeelu langusest `The New Negro' Alain Locke ­ Lootustandev vaade mustadele USAs `The Great Gatsby' F. Scott Fitzgerald ­ Ameerika unistus ehk igaüks võib saavutada kõike

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Teivashüpe
11
doc

Teivashüpe

AASTA KÕRGUS HÜPPAJA TOIMUMISKOHT 1971 5.43 Kjell Isaksson (SWE) Siena 1972 5.63 Bob Seagren (USA) Eugene 1973 5.49 Steve Smith (USA) New York 1974 5.53 Steve Smith (USA) Pocatello 1975 5.65 Dave Roberts (USA) Gainesville 1976 5.70 Dave Roberts (USA) Eugene 1977 5.66 Wladyslaw Kozakiewicz (POL) Warsaw 1978 5.71 Mike Tully (USA) Corvallis Patrick Abada (FRA) Paris 1979 5.65 Philippe Houvion (FRA) Paris 1980 5.78 Wladyslaw Kozakiewicz (POL) Moscow 1981 5.81 Vladimir Polyakov (URS) Tbilisi Dave Volz (USA) Nice 1982 5.75

Sport → Kehaline kasvatus
31 allalaadimist
Marie Curie eluloo referaat
19
rtf

Marie Curie eluloo referaat

MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
NSV Liidu lagunemine - konspekt
2
doc

NSV Liidu lagunemine - konspekt

Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 1984­1985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek ­ sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa ­ aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski ­ poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 1989­1992 Nicolae Ceausescu -oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965

Ajalugu → Ajalugu
132 allalaadimist
Georg Lurich
10
doc

Georg Lurich

Viieteistkümneaastaselt alustas noor Lurichi süstemaatilist treeningut. Lurich astus Tallinnas esimesse eesti raskejõustikuringi, millele oli 1888. aastal aluse pannud Gustav Boesberg. Karjäär Aastad möödusid, koolipõlv jäi seljataha kidurast poisikesest oli saanud tugev noormees, kes jõumehena oli Tallinnas ja Väike-Maarja ümbruses endale juba nime teinud. Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar maailmarekordit raskuste tõstmises, seejärel seljatas ta prantsuse maadluses - nii nimetati tollal praegust klassikalist maadlust - kõik klubi paremad maadlejad. Dr. Krajewski soovitas

Muu → Referaadid
25 allalaadimist
GEORG LURICH
16
docx

GEORG LURICH

Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruškevitši juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga. Tehti nii tõstmisdemonstratsioone kui võisteldi ka kohalike maadlejatega. Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri. Karjäär läbi aastate 1897.-1898. aastail, esines Lurich Venemaa linnades, saades suure menu osaliseks ning võites muuhulgas ka kuulsat jõumeest Ivan Poddubnõid

Sport → Sport
7 allalaadimist
Georg Lurich
8
docx

Georg Lurich

Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruskevitsi juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga. Tehti nii tõstmisdemonstratsioone kui võisteldi ka kohalike maadlejatega. Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri. Karjäär läbi aastate 1897.-1898. aastail, esines Lurich Venemaa linnades, saades suure menu osaliseks ning võites muuhulgas ka kuulsat jõumeest Ivan Poddubnõid

Sport → Maadlussport
4 allalaadimist
Marie Curie
5
doc

Marie Curie

2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfusesse ning 1878 suri ta ema tuberkuloosi. Maria ja ülejäänud pere said peale ema ning õe kaotust väga lähedasteks

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Rootsi Aeg Eestis
25
ppt

Rootsi Aeg Eestis

aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rootsi kuningad 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki 1674­1696 Jan III Sobieski 1697­1706 August II Tugev Poola kuningad 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits 1682­1689 Sofia Aleksejevna 1682­1696 Ivan V Aleksejevits 1682­1725 Peeter I Aleksejevits Vene tsaarid Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib

Ajalugu → Ajalugu
103 allalaadimist
Ajaloo laiendatud kava 42-45
4
odt

Ajaloo laiendatud kava 42-45

a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. 3.4 1981- sooritas KGB paavstile Roomas atendaadi. Ime läbi paavst jäi ellu ning tema tegevus kommunismi lagundamisel vaid hoogustus. 4. Solidaarsuse loomine 4.1 1970 puhkesid Gdanskis(Poola) rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei etteotsa sai Wladyslaw Gomulka asemel Edward Gierek, kes ei suutnud maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus-ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine. 4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik, eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Teadlased-kes muutsid maailma
11
doc

Teadlased, kes muutsid maailma

.........................11 2 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Marie Curie Kuigi naisfüüsik polegi nii haruldane nähtus, on Marie Curie kindlasti üks silmapaistvamaid. Maria Sklodowska sündis 17. novembril 1867 Poolas Varssavis viielapselise pere noorima lapsena. Tema vanemad Bronislawa ja Wladyslaw Sklodowski olid õpetajad. Marie isa andis matemaatikat ja füüsikat, aineid, milles tüdruk isegi tugev oli ning oli kahe eduka poistegümnaasiumi direktor. Marie ema oli Varssavi tüdrukutegümnaasiumi õpetaja, kuid suri tuberkoloosi, kui Marie oli 12-aastane. Tüdruk lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, kuid vastavalt Poola seadustele ei saanud ta astuda ülikooli ning ta otsustas minna Prantsusmaale, kus ta asus Sourbonne'i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Rootsi aeg
5
docx

Rootsi aeg

Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits · 1682­1689 Sofia Aleksejevna · 1682­1696 Ivan V Aleksejevits · 1682­1725 Peeter I Aleksejevits

Ajalugu → Ajalugu
209 allalaadimist
Rootsi aeg
8
docx

Rootsi aeg

Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits · 1682­1689 Sofia Aleksejevna · 1682­1696 Ivan V Aleksejevits · 1682­1725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Rootsi aeg
16
docx

Rootsi aeg

vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad: 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni.

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Kommunistliku maailma lagunemine
6
doc

Kommunistliku maailma lagunemine

1981. aastal sooritati paavstile Roomas atentaat, mille uurimisel jõuti Bulgaaria salateenistuse ning sealt KGB-ni. Imekombel õnnestus paavstil ellu jääda, tema tegevus kommunismi lagundamisel sai sellest vaid kindlust juurde. Solidaarsuse loomine Poolas leviv rahulolematus oli olnud nii kohalikele kommunistidele kui ka NSV Liidule juba mõnda aega probleemiks. 1970. aastal puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Surma sai üle saja inimese. Wladyslaw Gomulka oli sunnitud Poola kompartei eesotsast lahkuma, tema asemele seatud Edward Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja viia. Lääne laenude abiga käivitati Poolas küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Samal ajal tugevnes opositsiooniliikumine, mis seadis eesmärgiks alternatiivse ühiskonna ehitamise sotsialistliku süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, mille loomisel etendas olulist osa katoliku kirik. Haritlased

Ajalugu → Ajalugu
196 allalaadimist
Venemaa 1917-1953
21
doc

Venemaa 1917-1953

Saburov (1900-1977). Välispoliitika: NSV Liit enne II maailmasõda oli sisuliselt ilma liitlasteta mahajäänud riik. Peale II maailmasõda sai NSVL üheks kahest üliriigist. Sõja lõpus oli Punaarmee tunginud ühte Ida-Euroopa riiki teise järel. Järgnevate aastate jooksul tulid neis riikides võimule kommunistlikud valitsused, mis sidusid oma valitsuse ja majanduse NSV Liiduga. Poola (kommunistide kätte kogu võim 1946-1947): kommunistlikud liidrid Wladyslaw Gomulka (1905-1982) ja Boleslaw Bierut (1892-1956). Tsehhoslovakkia (kommunistid tulid võimule riigipöördega 1948): Klement Gottwald (1896-1953). Ungari (kommunistid võimule 1945-1948): Mátyás Rákosi (1892-1971). Saksa DV (okupatsioonitsoon 1945, riik 1949): Otto Grotewohl (1894-1964), Wilhelm Pieck (1876-1960), Walter Ulbricht (1893-1973). Rumeenia (kommunistid võimule 1944-1947): Gheorghe Gheorghiu-Dej (1901-1965).

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Balti riikide poliitiline ajalugu
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud) - Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks. Löödi tagasi, kuid siis saavutas Poola võimu mõningate tagasivallutatud alade üle. Leedulased ei suhtunud kuigi innukatl Sigismundi avantüüri Moskvas, tundes rohkem muret Rootsi pealetungi präast Liivimaal. - Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621.aastal jõudis siia kuningas GUSTAV II ADOLF, kelle reformid olid kõige tõhusamaks sõjaliseks jõuaks. Liivimaa aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Holokaust
290
pdf

Holokaust

- Episoodi vaatamise järel on soovitatav alustada õpilastega üldist vestlust nähtu üle, kuidas nad on sellest aru saanud. Küsimused 1. Kes oli Benajmin Anolik? 2. Milline oli tema päritolu? 3. Kuidas ta sattus Eestisse? 4. Mis toimus Klooga vangilaagris? 5. Kuidas ta pääses? 132 Õppeülesande koostanud Ülle Luisk 2. „PIANIST“ 1939. aasta 23. septembril mängis Wladyslaw Szpilman Varssavi raadiojaama otse-eetris Chopini noktuni c-moll, kui sõda jõudis Varssavisse ning Saksamaa vallutas Poola. See jäi viimaseks muusikaliseks otseülekandeks selles raadiomajas, mis sai pommi- tabamuse. Film põhineb kontsertpianisti ja helilooja Wladyslav Szpilmani memuaaridel. Kaotanud holokausti ajal oma pere, jäi ta ise ellu tänu võimalusele end varjata ning tänu Saksa ohvitseri muusikalembusele. Too kinkis Szpilmanile elu, kui viimane tema

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun