Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti
täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest
Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon 1D - heli 2D - pilt 3D - video pidevad (analoog, kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed (väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on ainult 2 väärtust - 1 või 0 Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz)
signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE.................................................................
yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida
........................................................................... 6 1.2 Wireless Local Area Network........................................................................6 1.3 WiMax........................................................................................................... 7 2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU.......................................................................8 2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil............8 2.2 Esimene WLAN võrk..................................................................................... 8 2.3 Wi-Fi standardite loomine.............................................................................9 2.3.1 802.11....................................................................................................... 9 2.3.2 802.11b..................................................................................................... 9 2.3.3 802.11a...................................................
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2,
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2
· · Digitaalsignaal: · Tähtsamad parameetrid · Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon:
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit 28.Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 29.Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 mW , seega 20dB antenn 30.(Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km. Kokku: 1000*1000+1000*1000= 2MB=16Mb/10=> 1,6s
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus.......................................................
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le............................................................................9 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................10 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria...........................................
Action is better than inaction - liigne agarus on ogarus Educating users solves problem - kindlasti muutub olukord paremaks, aga pahalased on kavalad ning kasutaja ei peagi tingimata midagi valesti tegema We are not a target - kes meid ikka ründab? Botid jms ei pruugi eristada Everyone would be secure if they all just ran Z - nt Win 10 saadab kahtlased failid põhjalikumaks uurimiseks pilve (turvaauk on lahendusse sisseehitatud) We don't need a firewall, we have good host security - kogu võrgu kohta puudub ülevaade, ründaja katsetab igat masinat eraldi We don't need host security, we have a good firewall - end-to-end https põhjustab selle, et selle kaudu liikuva info sisu ei suuda isegi tulemüür näha Let's go production with it now and we can secure it later - kiiresti turule tulemise vajadus (juba alpha-versiooniga live'i), hiljem turvaaukude parandamine sisuliselt võimatu · Reaalses elus on vaja teha kompromiss turvalisuse ja kasutatavuse vahel
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria............................................
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsionaalsust või
a. (Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme/tööriistu.) Ipconfig on Windows rakendus, mis kuvab võrguliideste TCP/IP võrguseadeid ja võimaldab ka uuendada DNS ja DHCP seadeid. Vahend, millest ei saa üle ega ümber, kui tegemist võrgundusega - ping on võrgutööriist, mille abil tuvastatakse, kas päringu sihtpunktiks olev võrguseade (destination) on lähteseadmele (source) üle IP võrgu kättesaadav, ehk kahe seadme vahelist ühenduvust ja kättesaadavust. Ping'i abil on võimalik testida ka näiteks DNS nimelahenduse toimivust, pingides eraldi huvipakkuva serveri domeeninime ja IP-aadressi. b. WinXP operatioonisüsteemi kooseisus on mitmeid võrgu
alumist meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control). Võrgukiht- Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Transpordi kiht- Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Sessioonikiht-Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse . Presentatsioonikiht- Kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IEEE 802.11 ehk WiFi Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Priit Paap Vana-Võidu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi...........
kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon
või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa- ni asukoht tasakaaluasendi suhtes, temperatuur mingis ruumipunktis, värvus fotoaparaadi sensori mingis punktis ja nii edasi. Tänapäeval kantakse suur osa signaale edasi elektri- ja elektromagnetlainetena, vastavalt siis elektrijuhtmes või eetri kaudu. Oletame näiteks, et meil on vaja mikrofonist tulev helisignaali elektriline üleskirjutus edasta- da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
2. Kasutatud seadmed · Microlink N350 sülearvuti Windows XP Home operatsioonisüsteemiga · Microlink N500 lauaarvuti Windows XP professional operatsioonisüsteemiga · VMware Player tarkvara, mille sees käivitatakse Trixbox virtuaalmasin · Grandstream HandyTone-486 VoIP ATA adapter · CALLER ID PHONE telefoniaparaat RJ11 liidesega · Nokia E51 mobiiltelefon sisseehitatud SIP, WLAN ja VoIP toega · Nokia E50 modemina Xlite teise kliendi jaoks · Xlite tarkvaraline telefon 3. Teoreetilised alused Asterisk avatud platvormiga vahendusjaam oli käivitatud viie minutiga selle paigaldamine ei nõua erilist häälestamist ja oli kirjeldatud teistes ainetes. Trixbox masina puhul on versioon 2.1.1, suhteliselt vana. Samas ei olnud mõtet seda uuendada, kuna meie otstarbe jaoks piisab ka 2.1.1 versiooni sisseehitatud komponentidest.
Et Ethernettüüpi võrgus ei saa toimuda samaaegset edastamist (selline juhtum põhjustab pakettide kokkupõrke ehk kollisiooni), on raadiovõrgu standardisse 802.11 sisse ehitatud kokkupõrke vältimise algoritm, mida nimetatakse kandjatundlikuks ühispöörduseks koos põrke ärahoidmisega (Carrier Sense Multiple Access with Collision Avoidance -- CSMA/CA). See algoritm tarbib talitluseks samuti võrguaega ja on vajalik võrgu tööshoidmiseks. Lihtsamalt öeldes ,,kuulab" iga raadiovõrgu klient enne andmete saatmist, kas võrk on vaba. Seejärel saadab klient enne pärisandmeid võrku spetsiaalseid testpakette, mis endastki mõista ei sisalda kasutajale vajalikke andmeid. Peaks olema mõistetav, et raadioandmesidevõrgu maksimaalne kasutajale tegelikult kättesaadav läbilaskevõime on vaid ligikaudu 50% teoreetilisest, igale seadmele peale kirjutatud sidekiirusest. Seega 11 Mb/s raadioliidese sidekiiruse puhul võime rusikareegli järgi arvestada, et reaalne failide
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti
Tallinna Polütehnikum Modem REFERAAT Juhendaja: Õpilane: Tallinna Polütehnikum Sisukord Tallinna Polütehnikum Sissejuhatus Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil
60. Millised eelised on võrgus töötamisel? Saab nn rühmatööd teha, ise eri kohtades asudes. 61. Millised puudused on võrgus töötamisel? Võrgus võib tekkida ebastabiilsusi ja kui võrk nakatub viirusega, võib paksu jama tulla. 62. Mis on modem? Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 63. Mis on faks? Faks on seadeldis, mis saadab elektroonselt edasi dokumente ja võtab vastu paberile prindituna. 64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus? Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard
Leida sisendvool vastuvõtva terminaali sisendtakistil, mille väärtus on 100 oomi, kui kaabli pikkus on 1000 m. 20dB I=10mA Vana sidekanali parameetrid on: ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4095. Signaali amplituud on 1.41 V. Uues sidekanalis on ribalaius ja teised parameetrid samad, kuid signaali amplituud 1 V. Leida maksimaalne bitikiirus selles kanalis. Arvutus +- 10%!! Shannoni valemiga. Signaali rms=1V => Myra on1/4095. Uus S/N=Us 2/Un2=0,7072*4095=2047,5 =>C=11000bit/s(12000b/s) WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? 10mW*20=200mW X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19