Rakvere vald
ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski
muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.
1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all
hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga.
Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste
uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252.
Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes).
Esimesed sajandid linnana
1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani
kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi
Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone,
millest sai Rakvere foogti asupaik.
14
annaabi.ee 
